Kui Laura Todesk mõnes seltskonnas oma ametit mainib, tekitab see alati elevust. Viimased seitse ja pool aastat on ta töötanud Ämari õhuväebaasis lennujuhina.
Inimesed tulevad temalt uurima, mis on täpsemalt lennujuhi ülesanded. Kas see tähendab, et sa ise juhid lennukit? Või oled lennuväljal ja näitad valgussauadega, kuhu lennukid parkima peavad? Uuritakse ka seda, kas ta on radarilt UFO-sid näinud või mis sai tegelikult Hispaania hävitaja poolt välja tulistatud raketist. Ka Raplamaa Sõnumid püüdis nendele küsimustele vastuseid leida.
Lennujuhi töö Ämari lennubaasis käib kindla graafiku alusel. Tegemist ei ole esmaspäevast reedeni ja kaheksast viieni kestva tööga. Lennukid maanduvad ja tõusevad õhku ööpäev ringi ning seega peavad lennujuhid valmis olema pidevalt. Näiteks oli Laura Todesk tööl nii 24., 25. kui ka 26. detsembril. Kui paljud teised said jõulupühi tähistada kodus, pidi tema olema tööpostil. Ise ütles ta, et see ei häirinud teda üldse, sest vaba aega on muudel päevadel see-eest rohkem.
Viimased poolteist aastat on ta koos abikaasaga (kes on endine kopteripiloot) elanud Kohilas. Sealt jääb Ämari lennubaasini ligikaudu 50 kilomeetrit ning selle vahemaa läbib ta autoga. Enne kui saame rääkida lennujuhi töö raskusest või tehnilisest keerukusest, tuleb välja tuua, et tegemist on ülimalt vastutusrikka ametiga.
“Kui keegi küsib, millega ma tegelen, ja ma ütlen, et olen lennujuht, küsitakse tihti, et kas ma ise lendan. Tegelikult mitte. Olen ikka maa peal. Lennujuhi ülesanne on ohutu ja efektiivse lennuliikluse tagamine, vältides õhusõidukite kokkupõrkeid omavahel või kokkupõrkeid maapealsete takistustega. Meie jagame pilootidele instruktsioone ja lubasid sihtpunkti jõudmiseks, maandumiseks, õhkutõusuks ning ruleerimiseks (maapealseks liikumiseks). Lisaks tagame selle, et nende liikumised õhus ja maapeal oleksid ohutud ja võimalikult väheste viivitustega,” rääkis Todesk.
Lennujuhtide kohta käib tabav ütlus, et tegemist on nähtamatute teejuhtidega. 2019. aasta septembris valmis eestikeelne dokumentaalfilm lennujuhtide tööst ning see kandiski pealkirja “Eesti taevas: Nähtamatud teejuhid”. Selle valmistasid Tallinnas töötavad lennujuhid. Pärast esilinastust jooksis film kinodes ning nüüd on see vaadatav internetis. Filmist joonistub selgelt välja, kui vastutusrikka ning stressirohke tööga on tegemist. Pinget võivad lisada nii kehvad ilmaolud kui ka tihe liiklus, millega tuleb toime tulla. Filmist jookseb läbi statistika, et Eesti õhuruumi läbib igal aastal rohkem kui 230 000 lennukit ning nende pardal on üle 35 miljoni reisija.
Kuna film valmis 2019. aastal, tuleb mainida, et need on koroona-ajastu eelsed numbrid. Teatavasti on koroonaviiruse levik ja sellest tulenevad piirangud pannud lennundusele tõsise põntsu. Ka Todesk ütles, et tsiviillennunduses on seis tõepoolest nukker ja paljud lennujuhid on jäänud tööta. Militaarlennunduses on seis mõnevõrra teistsugune.
Töö tornis
Suur vastutus on põhiline asi, mis lennujuhi tööga kaasneb. See tähendab nii vastutust inimelude kui ka lennutehnika eest. “Muidugi on kõige tähtsamad inimelud, kuid vähem tähtsad pole ka lennuvahendid. Eesti õhuväes töötades puutun pidevalt kokku liitlaste hävitajatega, mis võivad maksta ligikaudu 90 miljonit eurot,” sõnas Todesk.
Lennujuhtimine jagatakse kolmeks: lähilennujuhtimine (tornis), lähenemislennujuhtimine ning piirkondlik lennujuhtimine. “Meie Ämaris tegeleme lähilennujuhtimisega, Tallinna kolleegid aga lisaks ka lähenemislennujuhtimise ning piirkondliku lennujuhtimisega.”
Laura istub tornis ning suhtleb sealt nii lennuki pilootide kui ka lennuväljal liiklevate pääste- ja hooldeautode juhtidega. Kui tema tööd kõrvalt vaadata, siis istub ta mitme ekraani ees, mis infot jagavad. Käes on tal mikrofon, mis on mõeldud otsesuhtluseks pilootidega. Ekraanidel jookseb kõik vajaminev info alates lennuplaanidest kuni ilmastikutingimusteni.
Üleval tornis kõlab üldjuhul ainult inglise keel, sest just seda rahvusvahelises lennunduses kasutatakse. Siiski pole ka probleemi, kui eestlased omavahel eesti keeles suhtlevad, juhul kui kedagi teist samal sagedusel ei ole. See on ka üks lennujuhi eeldusi – kõrgel tasemel inglise keele oskus, mis vastab rahvusvahelistele standarditele.
Eesti Lennuakadeemia
Todesk rääkis, et tema teada rohkem nende suguvõsas lennundusega tegelejaid ei ole. “Millegipärast tahtsin lapsena väga saada kopteripiloodiks. Ma ei teagi miks, aga mäletan seda väga selgelt,” sõnas ta. Pärit on ta tegelikult Saaremaalt ja üles kasvanud Kuressaares. Seal omandas ta ka keskhariduse. Ta elas Kuressaare lennujaama lähedal ning käis lapsena sealkandis jalgrattaga sõitmas. Võib-olla sai huvi lennunduse vastu alguse just sealt.
Kümnenda klassi õpilasena nägi ta Tallinnas kuulutust, et tule õpi lennujuhiks. See jäi tütarlapsele silma. Lennujuht? Mida seal tegema peab? Pärast lühikest uuringut internetis selgus, et seda ametit saab omandada Tartu Lennukolledžis. Praegu kannab see Eesti Lennuakadeemia nime. Juba üheteistkümnendas klassis oli Laura enda jaoks läbi mõelnud, et just sinna ta õppima tahab minna. Ühtegi teist varianti ta enda jaoks välja mõelnud ei olnudki. Lennuakadeemias õppis ta aastatel 2009-2013.
Kandideerimine lennuakadeemiase oli muidugi keeruline ja nõudis pingutust. Tahtjaid oli rohkem kui õppekohti. Ühele kohale soovis saada üksteist inimest. Kokku võeti 2009. aastal lennujuhi õppesse kümme õpilast. Todesk meenutas, et kohe alguses öeldi neile n-ö motivatsioonikõne käigus, et pooled neist kunagi lennujuhiks ei saa. Nii ka läks. 2013. aastal lõpetas lennujuhi eriala kaheksa inimest ning Todesk ütles, et täpselt pooled ehk neli neist töötavad praegu lennujuhina. Ka see on näide töö nõudlikkusest ja keerukusest ning sellest, et igaüks sellesse ametisse ei sobi.
Õpingute käigus tuli pingutada ja ette tuli ka päris raskeid päevi. “Eks need rasked harjutused olidki mõeldud selleks, et eraldada välja need, kes lennujuhi ametis toime tulevad. Kui sa saad erialaõppega hakkama, siis saad ka suure tõenäosusega tööle,” rääkis Todesk.
Kohila – armastus esimesest silmapilgust
Ämari lennubaasis ei ole õhuliiklus nii tihe, kui näiteks Tallinna lennujaamas, aga tihedaid hetki tuleb ette sealgi. Eriti õppuste jooksul. Õpingute käigus lennuakadeemias said kõik lennujuhi eriala üliõpilased läbida praktika Tallinna lennujaamas ning seega on Todeskil võrdlusmoment olemas. Õhuväkke tööle mineku idee tuli talle viimasel kursusel. Üks põhjus oli see, et Ämaris tehakse ainult lähilennujuhtimist ning just selles tundis Todesk ennast tugevamalt.
Enne õhuväkke tööle asumist tal varasemat kokkupuudet militaarvaldkonnaga ei olnud. “See tuli täiesti uue valdkonnana. Läbisin kohapeal sõjalise väljaõppe, aga enne seda mingit kokkupuudet mul ei olnud,” sõnas Todesk. Uus oli tema jaoks ka kolimine Kohilasse, kus ta praegu koos abikaasaga elab. Pärast Eesti Lennuakadeemia lõpetamist 2013. aastal kolis ta Tallinnasse, aga seal tundus, et üldse ei sobi. Liiga kiire ja närviline oli ning kodust tunnet ei tekkinud. Seejärel elas ta koos abikaasaga mõned aastad Tallinna külje all Kiili vallas ning pärast seda mõeldi juba pealinnast veel kaugemale kolimisele. Silmapiirile jäi Kohila.
“Esimest korda olin Kohilas, kui käisime siin maja vaatamas. Nägin seda väikest jõekest ja sillakest ning mõtlesin omaette, et Eestis on nii ilus ja armas koht, aga ma ei olegi siia varem sattunud. See oli küll armastus esimesest silmapilgust ja mulle hakkas Kohila kohe meeldima,” rääkis Todesk. 2019. aasta sügisel kolitigi Kohilasse ja nüüd on seal elatud juba poolteist aastat.
Instruktor
Lennujuhi ametis tuleb tahes-tahtmata ette ka ärevaid hetki. Mitte iga päev muidugi. See on üks osa selle töö võludest – kunagi ei tea, milline tööpäev tuleb. Ärevad hetked on siis, kui pilootidel midagi juhtub ja sellest tekib hädaolukord. Seda tuleb ette. Veel võib ärevaid hetki kaasa tuua ilmastik. Seda nii tormide kui ka tiheda lumesaju korral. Stressirohkes olukorras tuleb seega kiiresti välja mõelda lahendus. Todesk ütles, et kohati paneb see pingetaluvuse korralikult proovile.
Aga sellel tööl on ka teine pool. Kui vahetus on läbi, siis enam töömurede peale mõtlema ei pea. “Mulle meeldibki see, et kui vahetus on läbi, siis saan minna koju ja teha oma asju ega pea mõtlema järgmise vahetuse peale,” ütles Todesk.
Lisaks lennujuhitööle on ta nüüd ka instruktor ja koolitab oma üksuse sees välja uusi lennujuhte. Praegu on tema hoole all kaks koolitatavat ning 2020. aasta kevadel oli neid samuti kaks. Instruktori roll talle sobib. “Mulle väga sobib olla instruktor. Kõige parem on kõrvalt näha oma õpilaste arengut,” sõnas Todesk. Ämari lennubaasis töötavate lennujuhtide arv jääb kümne kanti. Eestis on neid kokku 80 ringis. Lõviosa neist töötab Tallinnas ning ülejäänud jagunevad Ämari ja Tartu vahel.
Koroonakriis on eriti mõjutanud just tsiviillennundust, militaarlendusid vähem. Tervikuna vähenesid eelmise aasta märtsis lendude teenindamise mahud Eestis 60 protsendile sellest, mis nad aasta varem olid. Kui pandeemia möllab, siis reisida väga ei taheta ega saagi. Koondamisi on tulnud ette nii pilootide kui ka lennujuhtide seas. Kodukontoris seda tööd teha ei saa, kuid Ämaris on paika pandud, et üle kahe inimese korraga tornis ei ole. Kõik selleks, et vähendada inimestevahelisi kokkupuuteid.
UFO-d ja Hispaania rakett
Kaks küsimust, mida Laura tihti kuuleb, on: “Kas sa radaritelt UFO-sid näed?” ja “Mis juhtus tegelikult Hispaania hävitaja poolt välja tulistatud raketiga?”. Todesk sõnas, et mõlemal juhul tuleb küsijale valmistada pettumus. Radariekraanidel ta tundmatuid lendavaid objekte täheldanud ei ole ning samuti puudub tal igasugune kokkupuude kaduma läinud raketiga.
Veel küsitakse, kas Todesk tohib lennuki alla tulistada, kui see ületab ebaseaduslikult Eesti piiri. “Ei, see ei ole lennujuhi töö,” vastas ta naerdes.
*
Kümme küsimust Laura Todeskile:
Nimeta raamat, mis on jätnud sulle sügava mulje.
Sügava mulje jättis Michelle Obama “Minu lugu”, seevastu palju huumorit pakkus Adam Kay “This is Going to Hurt” (“See teeb haiget: nooremarsti salajased päevikud” – toim).
Millistest allikatest loed uudiseid?
Üldiselt vaatan uudiseid telekast, kuid sirvin ka Postimeest; kohalikke uudiseid loen vallalehest.
Nimeta kuulus inimene, kellega tahaksid koos õhtust süüa.
Tom Hanks.
Mis on su õhtune lemmiksnäkk?
Siin ei ole kahtlustki – juust.
Nimeta riik, linn või koht maailmas, kus tahaksid kindlasti ära käia.
Huvitavaid kohti on palju, kuid Gdanskit sooviksin külastada ja Jaapanisse tahaks ka jõuda.
Soovita head filmi.
Minu lemmik läbi aegade on “Forrest Gump”, aga see on ilmselt kõigil juba nähtud. Soovitaksin ehk 2017. aastal linastunud filmi “Aftermath” (“Kõik, mis juhtub pärast”) – päriselul põhinev traagiline põnevik, mis räägib Überlingeni lennukatastroofist ning heidab pilgu ka lennujuhtimismaailma.
Kui sa saaksid elu lõpuni kuulata ainult ühte lauljat või bändi, siis kes see oleks?
Basement Jaxx.
Kui raha ei oleks takistuseks, mida kõige rohkem osta tahaksid?
Oma isiklik kopter oleks ju täitsa äge.
Millist sotsiaalmeediat kõige meelsamini kasutad?
Üleliia aktiivselt ma just sotsiaalmeediasse ei postita, kuid ilmselt siis Facebook.
Käes on laupäeva õhtu. Kas pigem jääd koju või lähed sõpradega välja?
Keskmisest suurema tõenäosusega lähen tööle. Kui vahetuses olema ei pea, siis meelsamini olen kodus ja kutsun sõbrad sauna. Seda muidugi siis, kui koroonakriis on seljatatud.
