2020. aasta detsembris sõitis Malisse Gao baasi uus Eesti sõdurite kontingent BKN-08 ehk Scoutspataljoni Charlie jalaväekompanii üks rühm. Selle koosseisu kuulub lisaks jalaväerühmale ka rahvuslik toetuselement NSE. BKN-08 koosseisus sõitis Malisse missioonile ka Raplast pärit kapral Jaanus Smirnov. Intervjuu temaga sai võimalikuks telefoni teel.
Alates 2018. aastast on Prantsusmaa kutsel viibinud Malis Eesti sõdurid, et olla abiks mässutõrjeoperatsioonil Barkhane. Seda viiakse läbi Aafrika Saheli piirkonna viies riigis: Burkina Fasos, Tšaadis, Malis, Mauritaanias, Nigeris.
Aafrikasse mässutõrjeoperatsioonile sõitmine ei olnud Smirnovi jaoks uus kogemus. Malis osales ta missioonil ka 2018. aastal. Varem on ta missioonidel käinud veel Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos, Iraagis, kaks korda Afganistanis. Tema põhiline amet on olla soomukijuht. Just seda on ta teinud ka varasematel missioonidel.
N-ö barankakeeramisega Smirnovi tegevus ei piirdu. Vastavalt käsule tuleb täita ka teisi ülesandeid. Kui mõned neist välja tuua, siis tuleb näiteks valvata baasi või olla kiirreageerimisvalmiduses. Nagu resümee järgi võib aimata, on Smirnov terve Eesti kontingendi üks kogenenumaid soomukijuhte ja sõdureid. See ei puuduta ainult masina juhtimist keerulistes oludes, vaid ka selle hooldamist. Nii mõnedki nooremad ametivennad tulevad just Smirnovi juurde nõu küsima, kui abi vaja läheb.
Smirnovi teenistuskaaslane Jaanus Lensment kirjeldas soomukijuhi tööd nii: “Soomukijuht ei juhi ainult masinat. Tema oskuste ampluaa peab olema palju laiem. Eriti tähtis on koostöö oma lahingpaarilisega, kes on sihtur. Gao linna kitsastel tänavatel ei ole lihtne soomukit juhtida. Oluline on eelnevas jäljes sõitmine ning ümbritsevas keskkonnas märkide lugemine. Kui soomukijuht tunneb, et mingit kindlat teed ei taha ta minna, siis seda instinkti usaldatakse. Soomukijuhil on õigus vahetada marsruuti, kui ta nii tunneb.”
“Roolikeeramine on ainult jäämäe veepealne osa. Jaanus Smirnov on siin üks kogenenumaid sõdureid. Noorematele juhtidele on ta isa eest ja kui ta midagi ütleb, siis teda kuulatakse,” rääkis Lensment.
Töö on ohtlik, kuid sõdur peab lahingusituatsiooniks valmis olema. Praeguse Eesti kontingendi missioon on kestnud detsembri keskpaigast ning õnneks ei ole ühtegi ohtlikku olukorda tekkinud. Smirnov ütles, et ka hirmu ei ole pidanud vähemalt senise aja jooksul tundma. Küll aga ei ole asjad alati läinud nii sujuvalt. 2019. aasta juunis toimus Gao baasis intsident, kus terroristid rammisid lõhkelaengut täis autoga baasi, mida eestlased valvasid. Tagajärg oli see, et rünnakus sai vigastada viis Eesti kaitseväelast, kellele anti kohapeal esmaabi. Nende vigastused ei olnud tõsised. Vigastada said selles episoodis ka Prantsusmaa ja Mali sõdurid.
Pärast 2019. aastat ei ole nii tõsiseid intsidente Eesti sõduritega toimunud. Ka praegune kontingent ei ole pidanud midagi sellist läbi elama. Küll aga jääb see meenutama, et oht võib varitseda igal sammul ning valvsust kaotada ei saa. Olgu see baasis või patrullis.
Jaanus Smirnov kuulub Kaitseliidu Rapla malevasse alates 2003. aastast. Kuigi tema igapäevane töö toimub Scoutspataljonis, leiab ta aega, et aidata vabatahtlikuna kaasa Rapla maleva tegemistele. Seetõttu esitati ta ka aasta kaitseliitlase nominendiks. Selles avalduses on teda iseloomustatud nõnda: “Ta on alati kohal maakonnavälistel õppustel, kus võtab ette kõige raskemad ülesanded ja pöörasemad reidid. Alati, kui vaja, on Jaanus enda tööauto ehk soomukiga maakaitsepäeval – teeb lastele lõbusõitu ja osaleb demolahingus. Ta on kahtlemata kõige profim sõdur meie malevas.”
Rapla piirkonnaga on Smirnov seotud rohkemgi. Siin on ta sündinud, käinud koolis ning ta ise ütleb, et ka paljud tema sõbrad elavad just siin. Praeguseks on ta Malis viibinud kuu aega ning kolm kuud ootab veel ees. Üks raskus, millega seal rinda pista tuleb, on palavus. Eestis ärkame jaanuarihommikuti nii, et väljas on kerged miinuskraadid, aga Malis kerkib temperatuur päeva peale 40 soojakraadini. “Algul on see raske, aga aja jooksul harjub ära,” sõnas Smirnov.
***
Kolm küsimust Jaanus Smirnovile
Kui tihti ja kuidas saate suhelda lähedastega Eestis?
Lähedastega saab suhelda iga päev. Selleks kasutame Gao sõjaväebaasis levivat Wifit. Loomulikult ei ole see nii hea ja töökindel kui internet kodumaal, aga asja ajab kenasti ära ja viriseda oleks patt. Sõnumeid ja pilte saata saab. Isegi videokõnesid on võimalik teha.
Loetlesite mitmeid missioone, kus te osalenud olete. Kas vahel viskab n-ö kopa ette ka nendest või mis on see, mis teid motiveerib uuesti osalema?
Üksus, kellega ma koos teenin. See on väga hea meeskond, väga head kaaslased. Oleme koos õppustel vaeva näinud ja raskusi trotsinud. Nüüd teen seda koos nendega hea meelega ka Malis.
Kui väga ootate juba tagasi Eestisse tulemist?
No eks ikka ootan. Koduste järele igatsemine on ju inimlik ja loomulikult tahan ma neid näha ja nendega koos olla.
