7.2 C
Rapla
Laupäev, 24 sept. 2022
spot_imgspot_img

FOTOD: Riigimaja rekonstrueerimise üks olulisemaid märksõnu on pinnaefektiivsus

(Fotod leiad RS galeriist)

Rapla riigimaja on juba mõnda aega remondis olnud. Suuremal osal senistest rentnikest on tulnud kolida ajutistele pindadele. Ainukesena peab remonditööde keskel vapralt vastu Töötukassa Raplamaa osakond.

Hoone pidulik avamine ootab tõenäoliselt ees alles järgmise aasta alguses. Sellest hoolimata piilus Raplamaa Sõnumid juba praegu riigimaja ukse vahelt sisse, et uurida, kuidas tööd edenevad ja milline uus riigimaja välja hakkab nägema.

Tundmatuseni muutunud

Rapla riigimaja aitasid meile tutvustada Riigi Kinnisvara AS-i riigimajade projektijuht ja projektidirektor Kärt Vabrit ning Rapla riigimaja projektijuht Krista Ninaste.

Kohtume Rapla riigimaja ees ja esimese küsimusena selgitame välja, mis toimub riigimaja katusega. Mõnda aega tagasi sai rekonstrueeritav riigimaja endale nii-öelda telgi peale. See tekitas omajagu küsimusi, mis katusetöid seal täpselt tehakse ja ega maja tulevikus hoopis uutmoodi välja nägema hakka. Vabrit ütleb kohe ära, et tegemist on ajutise kattega, maja kõrgemaks ei muutu ja katuse kuju jääb samaks. Selleks, et töid saaks teha ka tugevate sademetega, oli vaja katus kuidagi katta.

See selgeks tehtud, astume majja sisse. Vanast tuttavast riigimajast pole kuigi palju alles. Alles on jäänud sisuliselt vaid välisseinad.

Vabrit selgitas, et peaukse juures hakkab tulevikus toimetama infotöötaja, kes aitab kodanikel vajamineva asutuse üles leida. Seda teenust läheb kindlasti vaja, sest asutusi tuleb majja tulevikus senisest rohkem. On ju riigimajade kontseptsioon koondada kokku kõik riigiasutused, et kodanikel oleks mugavam oma asju ajada.

Tulevikus peaksid riigimajas hakkama toimetama sotsiaalkindlustusameti, terviseameti, maksu- ja tolliameti, töötukassa, põllumajandus- ja toiduameti, keskkonnaameti, maa-ameti, rahvakultuuri keskuse, muinsuskaitseameti, tööinspektsiooni, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti, haridus- ja noorteameti, maanteeameti, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ning rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Rapla talituse tööruumid. Kokku luuakse riigimajja 120-140 töökohta.

Peauksest sisenedes satub külastaja klienditeenindusalale ehk ootealale. Lisaks tuleb ukse lähedusse ka suurem koosolekuruum ning invatualettruum. Üldiselt saab terve esimene korrus olema üsna avatud ala.

Liigume edasi pinnale, kus tulevikus asub aktiivklienditeenindusala. Sinna on kavandatud ühine klienditeeninduslett, kus hakkavad toimetama nii maksu- ja tolliamet kui ka sotsiaalkindlustusamet. Ühine lett on viis pinda optimeerida. Pinnaefektiivsus on kahtlemata mõiste, mis uue kontseptsiooni väljatöötamisel on prioriteediks seatud. Vabrit selgitas, et perioodidel, kui on vaja täita näiteks tuludeklaratsioone ja sotsiaalkindlustusametil ei ole palju ametlikke vastuvõtte, saab pinda ümber jagada. Ühine ala annab paindlikkuse. See on efektiivsem ja ka soodsam.

Uus protsendikunsti teos

Aktiivklienditeenindusalalt liigume edasi tulevasse kaugtöökeskkonda. Vabrit selgitas, et sisult sarnane keskkond oli ka varem olemas ja pidi remondi tõttu samuti ajutisele pinnale kolima. Mis see põnev ja natuke uudne kaugtöökeskkonna mõiste siis täpsemalt on? Füüsiliselt on see lihtsalt üks ruum.

„Kaugtöökeskkond on üks bürooruum, kus võib teha kontorivälist tööd,” ütles Vabrit. Seda sellistel juhtudel, kui töökoht asub tavaliselt näiteks Tallinnas, aga kohtumise jaoks on vaja tulla Raplasse. Kaugtöökeskkonna abil ei pea tervet päeva ühe kohtumise pärast raisku laskma. „Teed oma kohtumised ära ja siis lähed kaugtööd tegema,” selgitas Vabrit. Ruumis on ekraan, dokk, kuhu sülearvuti ühendada, ning hiir ja klaviatuur. Riigimajja on kavandatud kuus kaugtöökohta.

Samuti on esimesel korrusel saal. Piilume selle ukse vahelt sisse ja tõdeme, et ka see pole remondist puutumata jäänud. Juba tuttavaks saanud punased istmed on kilekatted ümber saanud, sest need on kavas säilitada. Ülejäänud ruum renoveeritakse. Ühtlasi on see ka koht, mille seinale tuleb renoveerimise lõpus kunstikonkursi tulemusel nii-öelda protsendikunst. Tuleb ju kunstiteoste tellimise seaduse kohaselt avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid.

Ninaste rääkis, et kunstiteose asukohaks valiti suur saal seetõttu, et klienditeenindusala tuleb nagunii väga kirev ja kuna saali saab ka avalikult kasutada, siis tundus see sobilik koht, kus inimesed võiksid kunsti nautida.

Ideekavandite esitamise tähtaeg oli 13. jaanuar. Kunstikonkursile esitati 23 ideekavandit. Hetkel toimub osalustaotluste kvalifitseerimine. Žürii koguneb jaanuari lõpus, mille järel kuulutatakse välja võitja.

Mäletatavasti toimus sarnane kunstikonkurss ka mõni aasta tagasi. Tollal kuulutati võitjaks Tarmo Kübardi ja Sander Paljaku installatsioon „Meie Rapla“. See oli oma olemuselt riiul, mida kogukonnaliikmed täiendada saavad. Praeguseks hetkeks on riiul pakitud ja ladustatud. Kohe, kui rekonstrueerimistööd seda võimaldavad, paigaldatakse see aga tagasi.

Vabrit rääkis juurde, et üldise riigimajade kontseptsiooni kohaselt on disain rahulik ja peamiselt valgetes ja hallides toonides, millele annab aktsenti Eesti värvides graafika. Lisanduv eesmärk on aga hoone täielik ligipääsetavus. Seda nii liikumis- kui ka nägemispuudega inimestele ja üldiselt erinevate erivajaduste puhul. See aga tähendab, et kogu infomaterjal, mida on võimalik lugeda, on dubleeritud punktkirja ning see muudab materjali mahukaks. Samuti on klienditeenindusalal palju viitasid ning selle tulemusel tuleb uus klienditeenindusala tõesti ilmselt üsna kirev.

Uutmoodi kodanike vastuvõtt

Liigume edasi teisele korrusele, kus hakkavad asuma nii ametnike tööruumid kui ka koosolekuruumid. „Igasse koosolekuruumi kirjutab kohalik kirjanik oma kirjatükid,” ütles Vabrit. See on samuti osa üldisest kontseptsioonist. Raplas on selle auväärse ülesande saanud Mathura ehk Margus Lattik.

Liftiuste avanemisel tervitab meid Töötukassa Raplamaa osakond. See on ainuke asutus, mis remondi ajaks hoonesse on jäänud. Seda lihtsal põhjusel. Nimelt on tal niivõrd spetsiifiline klienditeenindus ja palju töötajaid, et Raplas lihtsalt puudus sobiv asenduspind. Ninaste tõdes, et on parasjagu keeruline ehituse ajal asutust hoones sees hoida ja tavaliselt eelistatakse siiski ümberpaigutamise võimalust.

Raplas on Riigi Kinnisvaral lisaks riigimajale veel kolm hoonet ja sinna ongi asutused ümber paigutatud. Hoone aadressil Kuusiku tee 6 peaks riigimaja valmimise järel tühjaks jääma. Kõik seal toimetavad asutused kolivad ümber. Vabrit ütles, et juhul, kui riigil pole hoonet enam vaja, siis see realiseeritakse.

Tulles tagasi meie riigimajja, suundume töötukassa juurest edasi sinna, kus hakkavad asuma kabinetid ja büroopinnad. Nagu varem märgitud, on pinnaefektiivsus uuenduste oluline märksõna. Üks viis selle tagamiseks on ruumide ristkasutus. Nii ei hakka tulevikus ametnikud kodanike vastuvõtte vanaviisi oma tööruumides tegema. Selle jaoks rajatakse igale korrusele eraldi kahe- kuni neljakohalised vestlusruumid. Kliente hakatakse teenindama eraldi ruumis.

See on oluline mitmes mõttes. Vabrit tõi välja turvalisuse küsimuse ja ütles, et eraldi ruumis on tagatud nii töötaja kui ka kodaniku turvalisus. Samuti on see viis tööruumides pinda kokku hoida, sest klientide vastuvõtuks ei ole vaja eraldi kohta luua. Samuti annab see tulevikus paindlikkust juurde, kui üürnikud vahetuvad, sest tööruumid on võrdlemisi universaalsed ja ei vaja ümberehitamist. Sarnaselt on ristkasutatavad ka loodavad koosolekuruumid.

Väike ajapikendus

Ilmselt üks väljast vaadates silmatorkavamaid muudatusi puudutab juurdeehitist riigimaja peaukse kõrval. Algne plaan see jäädavalt lammutada tuli ümber mõelda, kui selgus, et see on hoone toimimiseks vajalik. Näiteks riigimajja koliv põllumajandus- ja toiduamet vajab eraldi sissepääsu, mille kaudu võtta vastu erinevaid proove. Seega peab juurdeehitis jääma. Koostöös arhitektidega tehakse aga selle katus ümber. Tulevikus hakkab sellel olema väliterrass haljastuse ja pinkidega, kus ametnikud käia saavad.

Veel üks lahendust vajav probleemkoht oli parkimine. Parkimiskoormuse vähendamiseks rajab riigimaja lisanduvad parkimiskohad Hariduse tänava äärde. Parkla on mõeldud ametiautodele ja varustatakse ka videovalvega.

Kogu riigimajja tehtava investeeringu suurus on 4,7 miljonit eurot, millest ehituse maksumus on umbes 3,7 miljonit. „Investeering, mis me siia teeme, on märkimisväärne,” tõdes Vabrit. Ta jätkas mõttekäiguga, et ühel hetkel tuleks ka kõiki teisi Riigi Kinnisvara valduses olevaid pooltühjasid hooneid renoveerima hakata. Seega tundub mõistlikum valida üks hoone ja see täielikult korda teha.

Seekordsete ulatuslike rekonstrueerimistöödega peakski riigimaja sellisesse seisukorda saama, et niipea enam uuesti sedavõrd ulatuslikke töid ei vaja.

Kvaliteetse tulemuse nimel on pisut ka algset ajagraafikut tulnud ümber vaadata. Seoses katuse rekonstrueerimisega anti ehitajale 1-2 kuud ajapikendust. Lammutustööde käigus tuli välja asjaolusid, mida projekteerimise käigus ennustada ei osatud. See on vana maja rekonstrueerimisel ka pisut oodatav. „Kuna me tahame, et töid tehtaks kvaliteetselt, siis otsustasime, et see üks-kaks kuud ei ole väga suur probleem,” ütles Ninaste. Seega peaksid tööd majas lõppema oktoobri alguses.

Oma aeg kulub loomulikult ka ümberkolimisele ja seega on pidulikku avamist oodata ilmselt alles järgmisel aastal. Rekonstrueerimise järel maja päris 100-protsendilist täitumust ei saavuta. „Me arvame, et väike vakants on väga teretulnud. Kui asutus kasvab või tahab laieneda, siis me saame seda neile pakkuda,” ütles Ninaste.

spot_img

2 KOMMENTAARID

2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
külamees
27/01/2021 09:52

Riigimaja on permanentses remondis juba aastaid ja eriti hoogustus selline vilgas ja viljatu tegevus pärast maja RKASi kätte minekut. Küll peab ikka riigil raha olema et sellist rahakulutust aastate kaupa kannatada!

Vaatleja
27/01/2021 14:35

Mu meelest ka nagu remonditi alles seda.

5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised