-2.7 C
Rapla
Esmaspäev, 29 nov. 2021

Kohila gümnaasium läks taas distantsõppele

Veebruari algusest alates on Kohila gümnaasium taas suures jaos distantsõppel olnud. Kohila vallavanem Uku Torjus kinnitas, et otsuse taga on koroonajuhtumid nii õpetajate kui ka õpilaste seas.

Terviseameti Raplamaa esindaja Ellen Villig kommenteeris möödunud nädala lõpus olukorda maakonnas: „Raplamaa juhtumite arvu mõjutab pealinna lähedus: paljud käivad Tallinnas tööl või koolis. Haigus levib perekondades, on ka mõned töökoha kolded. Lisaks on olnud haigestumisi koolides. Kohaliku omavalitsuse ja kooli juhtkonna otsusega saadeti üks kool kaheks nädalaks kaugõppele.”

Suur lähikontaktsete ring

Direktori käskkirjaga viidi kooli 2.-12. klassid koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil koolis ning kogukonnas ja mõistliku töökorralduse tagamiseks kuni 14. veebruarini distantsõppele. Hoones jätkavad õppetööd 1. klassid ja väikeklassid.

„Kohila paikneb vahetult Harjumaa piiri ääres ning seetõttu on piirkonnale suur mõju just Tallinnal. Kui Harjumaal ja pealinnas olid koolid osalisel distantsõppel, siis Kohilas käis samal ajal õppetöö täies mahus – nii nagu mujalgi Raplamaal. Selle eest, et me nii kaua saime teha kontaktselt kooli, oleme me väga tänulikud lapsevanematele, kes on kooli toetanud sellega, et jätnud väiksemagi viirustunnusega lapse koju. Samuti on sellesse panuse andnud õpetajad, kes võimaldasid koju jäänud õpilasel osaleda hübriidõppes ehk käia läbi videosilla klassikaaslastega koos tunnis.

Aga ega looduse protsesside vastu väga lihtsalt ei saa, eriti kui vaenlane on nähtamatu ja kaval,” tõdes Kohila gümnaasiumi direktor Kirsti Solvak.

Ta jätkas meelde tuletades, et inimene on nakkusohtlik juba kaks päeva enne viirustunnuste ilmnemist. „Sel ajal võib inimene ennast tunda normaalselt ning elada tavapärast elu, teadmata, et ta on viiruse levitaja. Sisuliselt ei tea meist keegi, millal me viiruse levitajad oleme, mistõttu on tegelikult väga oluline just lähikontaktide vähendamine,” rääkis Solvak.

Kooli puudutasid viiruse mõjud intensiivsemalt jaanuari lõpus, kui palju eri klasside õpilasi jäid lähikontaktsetena koju. „Haigus puges ka õpetajate hulka,” ütles Solvak.

„Toon siinkohal näite, kui suur võib olla ühe õpetaja lähikontaktsete õpilaste arv. Koolis on õppeaineid, mille maht on üks tund nädalas. Sellise aine õpetajal võib päevas olla maksimaalselt tunnid kaheksa klassiga. Kahe päeva jooksul enne viirustunnuste avaldumist õpib õpetaja juhendamisel antud juhul ühes klassiruumis maksimaalselt 16 klassikomplekti õpilasi. Arvestades, et ühes klassis on kuni 24 õpilast, võib ainult ühe õpetaja lähikontaktsete õpilaste arv ulatuda nakkusohtlikul perioodil kuni 384-ni! Siin on põhjus, miks tuleb õpetajad vaktsineerida kiireimas korras. Ühelt poolt selleks, et takistada viiruse levikut, kuid teiselt poolt selleks, et kaitsta õpetajaid,” selgitas Solvak.

Teisalt olukorda õpilase haigestumise seisukohast vaadates võib maksimaalselt jääda kahe viiruse levikuohtliku päeva jooksul lähikontakti tõttu eneseisolatsiooni lisaks kõikidele klassis õppivatele õpilastele veel 16 õpetajat.

„Kuna ka õpetajatel on viiruse leviku kasvu tingimustes väga kerge sattuda lähikontaktsena eneseisolatsiooni, siis halbade juhtumiste kokkusattumisel, nii nagu see oli meie koolis, oli ühel hetkel olukord, kus eneseisolatsioonis oli palju õpilasi ja 26 õpetajat. Ei ole ju mõistlik teha kooli, et õpetajad õpetavad kodust, summaarselt üle 400 õpilase õpivad kodus ja siis need vähesed, kes on koolis, õpivad ikka ekraani vahendusel abiõpetaja toel,” ütles Solvak.

Solvak lisas, et kooli mõju kogukonnas viiruse leviku kontrolli all hoidmisel on väga suur. Kui arvestada, et Kohila vallas on umbes 7400 elanikku ja koolis õpib 916 õpilast ning töötab üle 100 inimese, võib sisuliselt väita, et üle 10% elanikest käib koolimajas koos. Seega tuli direktori sõnul viiruse leviku takistamiseks valida parim hetkel kasutada olev õppevorm, milleks oli osaline distantsõpe.

„Esimesed klassid ja Hageri algklassid said jätkata kontaktselt, kuna juhuse tahtel nendel klassidel ei olnud viiruse leviku mingeid mõjusid ei haigete ega lähikontaktsete näol,” lisas Solvak.

Väsitav kõigile

Direktor tõdes, et viiruse leviku olukorras on kooli pidamine tegelikult väsitav kõigile töötajatele. „Puhastusteenindajad koristavad vastavalt erinõuetele, päeviti õhutatakse regulaarselt maja, korralduslikult tuleb igat otsust kaaluda, teha tavapärasest teistmoodi ning see on ajamahukas,” ütles Solvak.

Samas ei ole kooli nii suures mahus distantsõppele viimine samuti lihtne. „Infovahetus on väga mahukas ja korralduslik külg keeruline. Osapooled, kellega kool suhtleb, on terviseamet, kohalik omavalitsus, töötajad, õpilased, lapsevanemad, naaberkoolid, teenusepakkujad, haridus- ja teadusministeerium. Tahan siinkohal tänada terviseameti Raplamaa esinduse inspektorit Ellen Villigut, kes tunneb Raplamaa koolide eripärasid, omab valdkonnas pikaajalist kogemust ja nõustas kooli juhtkonda kriisiotsuste tegemisel ka nädalavahetusel, ning Kohila valla haridusnõunikku Meeri Ehandit, kes oli koolile keerulisel ajal toeks,” rääkis Solvak.

Selge on ka see, et distantsõppele minek ei ole lihtne ka peredele ja õpetajatele. „Ümberkorralduste tegemine oma igapäevases töörütmis on igal juhul häiriv tegur. Näiteks osalise distantsõppe ajal töötab meie koolis toitlustus kahetasandiliselt – toitlustatakse õpilasi nii kohapeal kui ka väljastatakse vajaduspõhiseid toidupakke. Aeg on aga selline – muutlik ja kummaline,” ütles Solvak.

Praeguse töökorralduse järgi õpib seega enamus kooli õpilasi kodus. „Osa õpetajaid käivad aga tunde andmas koolimajas. Põhjus on selles, et paljudes kohtades Raplamaal on internetiühendus kehvem kui koolimajas, lisaks on koolis olemas kõik tehnilised vahendid veebitunni andmiseks,” ütles Solvak. Õppetöö ise toimub ikka tunniplaani alusel, selleks, et säiliks rütm. Vähemalt pool tundidest on videotunnid.

„Kui me oleme koolimajas, siis omavahelist vahetut kokkupuudet töötajad väldivad, igaüks annab tunde oma kabinetis. Töökoosolekud toimuvad kõik veebis. Kui aasta tagasi oli õppenõukogu koosolek virtuaalruumis, kus osaleb üle 90 õpetaja, ikka paras väljakutse, siis täna on see meil uus normaalsus,” rääkis Solvak.

Direktor ütles, et koolilt ikka küsitakse, kuidas olukord on. „Minuni on esimese distantsõppe nädala jooksul jõudnud teated kahe õpilase haigestumisest COVID-isse. Soovin neile siinkohal head paranemist! Aga kuidas meil tegelikult läheb, ei oska öelda, sest otsuse tulemust minna suures mahus osalisele distantsõppele, me tegelikult ju ei näe. Ma siiralt loodan, et 15. veebruarist saab kogu koolipere jälle õppida ja tööd teha koolimajas ning selleks ajaks on viirus meie kooliperest irdunud – ja turvaline kontaktõpe kestab kuni suvevaheajani,” võttis Solvak kokku.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised