7.6 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Pooleteist kuuga on Raplamaal toimunud kaheksa hoonetulekahju

Päästjad teavad, et kui saabuvad külmad talveilmad, võib oodata tulekahjusid. Nii on ka läinud. 2021. aasta esimese pooleteise kuuga on Rapla maakonnas toimunud kaheksa hoonepõlengut.
Geograafiliselt on need jaotunud maakonna eri paikadesse ning ka ühele ainsale põhjusele on keeruline näppu peale panna. Raplamaa päästepiirkonna juhataja Tanel Vahter ütles, et ühiseks nimetajaks võib pidada kargeid külmakraade.

Üks võimalik oht on tulekahjud mahajäetud hoonetes. Kui esimesed külmad saabuvad, saavad kõik päästepiirkonnad ülesande läbi mõelda paigad, kus inimesed võivad koguneda ja lõket teha. Rapla maakonna mõistes ei saa väga rääkida kodututest inimestest, kes sedasi kogunevad, kuid lõkkeid ikkagi tehakse. Päästeametil on olemas nimekiri majadest, mida kontrollitakse, ning suur osa sellest põhineb aastate pikkusel kogemusel.

Talvel teeb olukorra lihtsamaks lumi. Kui kasutuseta maja juures on lumel jalajäljed, siis järelikult tasub sellel paigal pilku peal hoida. Vahter ütles, et sellised kontrollkäigud ei ole igapäevased, kuid neid ikkagi tehakse. Põhjust selleks on. Tulekahjusid mahajäetud majades tuleb ette ja külmade ilmadega nende tõenäosus kasvab. Ka sel aastal on Raplamaal üks selline juhtum aset leidnud, kui paar nädalat tagasi põles Vana-Vigala lähistel maha üks kasutuseta seisnud vana küün.

“Esialgsetel andmetel tegid inimesed seal sees lõket. Tuli läks käest ära ja hoone põles maha. Siin ei saa isegi rääkida sellest, et keegi oleks süüdanud tule sooja saamiseks. Pigem lihtsalt tehti nalja, kuid eks sooja saadi ka. See hoone hävis peaaegu täielikult. Päästjatele see otseselt raske sündmus ei olnud, sest info oli olemas, et inimesi seal sees ei ole. Raske oli võib-olla ainult see, et lumi oli just maha sadanud ja hoonele ligipääs oli keeruline,” rääkis Vahter.

Küünaldega mängimine

Nagu öeldud, on hoonetulekahjusid Raplamaal olnud sel aastal kaheksa. 2020. aastal oli sama number näiteks neli ja veel aasta varem ainult üks. Vahter ütles, et isegi number kaheksa ei ole väga suur. Väikest kasvu võrreldes eelmise aastaga oli oodata, sest tänavu on külmemad ilmad. “Meil on olemas statistika ja eelnev kogemus, et teatud liiki tulekahjud, mis saavad alguse kütmisest või elektrisüsteemist, sagenevad külmade ilmadega,” sõnas Vahter.

Hoone tulekahju võib alguse saada ka auto süttimisest hoones ning üks selline juhtum leidis sel aastal aset Kehtna vallas, kus auto süttis akujuhtmete elektrilühisest ning tuli kandus edasi garaažile.
Kõnealused kaheksa juhtumit jagunevad kõigi nelja Raplamaa valla vahel. Vana-Vigala ja Kehtna valla juhtumitest oli juttu. Loetud nädalad tagasi toimus tulekahju Järvakandis, mis sai alguse küünlaga mängimisest. Laps süütas oma toas küünla ning ehitas samal ajal onni. Ta läks teise tuppa ning jättis lahtise tule valveta, millest tulekahju alguse saigi. Inimesed viga ei saanud, päästjad jõudsid kiiresti kohale ning kustutasid leegid. Tuba sai küll kahjustada, aga kaugemale tuli ei jõudnud.

Positiivse külje pealt saab välja tuua, et tulekahjudes ei ole inimesi saanud surma ega vigastada. Ka eelmisel aastal ei hukkunud tulekahjudes Raplamaal ühtegi inimest ja vigastada sai ainult üks. “See näitab, et tulekahjud on avastatud õigel ajal, pealtnägijad on nendest märku andnud ja õnneks keegi viga ei ole saanud,” rääkis Vahter.

Märjamaa põleng

Jaanuari lõpus toimus tulekahju elumajas Märjamaal ning tänases lehes saab lugeda selle hoone varisemisohtlikkusest. Vahter ütles, et maja omanik oli päästeametile juba varasemast teada-tuntud. Talle meeldis oma elamisse koguda erinevaid esemeid, mis aitasid tulekahju levikule kaasa. Kohapeal käinud päästjad ütlesid hiljem, et nad ei mäleta sündmuspaika, kus hoones sees ning selle ümbruses oleks olnud nii palju vanu esemeid ja prügi.

“See hoone oli kohalikule omavalitsusele ja päästjatele teada. Oskasime arvata, et küsimus ei ole, kas seal tulekahju toimub, vaid millal see toimub,” sõnas Vahter. Maja omanik ise tulekahjus kannatada ei saanud, sest ta hüppas aknast välja. Märjamaa vallavalitsus leidis talle elamiseks asenduspinna. Tulekahju sai alguse kütteseadmest, mis ei vastanud nõuetele. Pole liialdus öelda, et maja hävis, sest kõik kohad olid süttivat materjali täis.

Väljakutseid võib tulla veel

Eelmisel nädalal toimus Raplamaal kaks tulekahju. Üks nendest oli Juurus ühes garaažis ning selle kohta oli uudis eelmise nädala Raplamaa Sõnumites. Hoone omanik põletas bullerjan-tüüpi ahjus paberit ja pappi. Väidetavalt soovis ta lihtsalt vanapaberist lahti saada. Ise läks ta korraks kõrvalhoonesse ning kui ta tagasi tuli, oli garaaž suitsu täis. Esmalt püüdis ta ise kustutada, kuid nähes, et ta sellega toime ei tule, kutsus päästjad kohale.

Eelmisel nädalal oli veel üks tulekahju ühes kõrvalhoones Märjamaa vallas Valgu lähistel. Esialgu laekus päästjatele info, et tuli läks lahti laudas, kus asuvad loomad. Kohapeal sai selgeks, et loomi õnneks seal ikkagi ei ole. Aga kõrvalhoone ise põles maani maha. Kui päästjad kohale jõudsid, katus juba põles ning puitkonstruktsioonid varisesid kokku.

“Kui rääkida selle põhjusest, siis päästjate esmase hinnangu kohaselt soojendati seal elektripuhuriga veetorusid ning ühe versiooni kohaselt sai tulekahju alguse just sellest. Aga seal hoones oli ka pliit, mida kasutati, nii et võta nüüd kinni, millest tuli alguse sai,” rääkis Vahter.

Kui külmad ilmad jätkuvad, on päästjad valmis, et selliseid sündmusi võib ette tulla veel, sest tõenäosus on olemas. “Kõige tähtsam on see, et olemas oleks nii suitsu- kui ka vingugaasiandur. Tähtis on see, et kui inimene tuld teeb, tuleb olla kohapeal. Kui tulekahju saab kiiresti avastatud, on materiaalne kahju palju väiksem ja inimene päästab sellega nii iseennast kui ka oma vara,” lausus Vahter.

Kodud tuleohutuks

Veebruari lõpus on tähtaeg, et välja valida kodud projekti “Kodud tuleohutuks 2021” jaoks. Juba neljandat aastat toetab päästeamet kohalikke omavalitsusi riigieelarvelistest vahenditest, et aidata korda teha riskikodusid. Toetused ei ole küll suured ning paljudes kodudes uhkeid kaminaid selle eest ei ehita, kuid korrastada saab nii elektrisüsteeme kui ka küttekoldeid. Ka omavalitsus ise paneb raha juurde.

“Eesmärk on teha kodusid tuleohutumaks. Sihtrühmaks on ennekõike lasterikkad pered ja eakate kodud, kellel endal selliseid võimalusi ei ole. Info nende kodude kohta tuleb nii kohalikust omavalitsusest kui ka kodunõustamiste käigus päästjatelt,” rääkis Vahter.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised