-0.1 C
Rapla
Reede, 28 jaan. 2022
Podcast

Rapla riigimaja hakkab ilmestama kärajatest inspireeritud kunstiteos

Rapla riigimaja rekonstrueerimisprojekti lõpu ja uste avamiseni on veel omajagu aega. Ühe olulise sammuna on aga selgunud, milline kunstiteos hakkab riigimaja suure saali seina kaunistama.

Kunstiteoste tellimise seaduse kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunsti. Konkurss riigimajja niiöelda protsendikunsti leidmiseks on lõppenud ja võitja välja selgitatud. Ühtekokku laekus konkursile 23 ideekavandit, mille seast tuli žüriil valik teha.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid esimehena hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Kristiina Kuus, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Kaido Ole ja Merle Kannus, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karin Vicente ja Risto Paju, Riigi Kinnisvara esindajad Kärt Vabrit ja hääletusõiguseta tehniline ekspert Krista Ninaste.

Võitjaks osutus Margus Tammiku ja Eva Undi installatsioon „Kärajad”. „Kuigi valik oli mitmekesine, torkas võidutöö hästi silma nii oma koloriidilt kui ka isikupärase lahenduse poolest,” ütles žürii esimees Kristiina Puusepp. Ta lisas, et otsus oli üksmeelne, kuid kaalutud. Peamiselt konkureeris võidutöö just teise ja kolmanda koha tööga. „Võidutöö sobib oma vaba vormiga suurepäraselt etteantud asukohale, seejuures edasi kandes riigimaja funktsionaalset ideed. Ootame kõik põnevusega valmimist,” ütles Puusepp.

Võidutöö koosneb 145-st abstraktsest figuurist. Zürii tõi välja, et see on veenev nii kontseptuaalselt kui ka kunstilise üldistuse poolest. Installatsioon kasutab hästi ära ruumi potentsiaali, võluvust lisab teose etteaimatava algus ja lõpp-punkti puudumine. Koloreeritud marmorbetoonist ja vesiklaasiga viimistletud teos on kantud kokkutulemise ja koosolemise ideest.

Eva Unt ja Margus Tammik on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, Eva vabade kunstide maali osakonna ning Margus sisearhitektuuri. Neid on tunnustatud mitmete auhindadega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Margus Tammik ütles, et stuudiona Unt/Tammik on võetud eesmärgiks teadlikult osa ajast igapäevatöö kõrvalt pühendada loomingule ja kunstile, et hoida ennast värskena ja avatuna uutele mõtetele. „Ka oma loomingus rihime nutikate lahenduste poole. Kuidas läheneda ja lahendada mistahes probleemi võimalikult uudselt ja otsatarbekalt,” ütles Tammik. Ta lisas, et kunstikonkurssidel osalemine on nende jaoks nauditav protsess. „Ammutame inspiratsiooni valdkondade kohta, millele muidu tähelepanu ei oskaks pöörata,” jätkas Tammik.

Nii ongi kunstnikud avastanud, et töötavad kõige paremini just teatavate piirangute raames, mis lähteülesanne seab. „Saame katsetada uute tehnikate ning materjalidega. Samuti on see võimalus luua midagi jäävamat ja tähendusrikkamat, kui meie igapäevatöö seda võimaldab,” selgitas Tammik.

Rapla riigimajani jõudes ütles Tammik, et lähteülesanne, ruum ja hoone kõnetasid kohe. Tekkisid ideealged, mis mõnda aega settisid. Ideede formuleerimisele, erinevate materjalide testimisele ja sobivaima tehnilise lahenduse leidmisele kulus pea kolm nädalat.

Seosed Raplamaaga on kunstnikel pigem heade sõprade kaudu, kes siitkandist pärit on. Seega tuli neil end asukoha ajaloo, eripärade, etnograafilise pärimuse ja loodusega kurssi viia, et leida kõikvõimalikud inspiratsiooniallikad. „Meie jaoks on oluline, et valmiv teos sobituks keskkonda ja kõnetaks oma publikut,” ütles ta.

Raplamaa ajalugu uurides jõuti Raikküla kärajateni, kus muistsed eestlased iga-aastasel nõupidamisel koguneda armastasid. „Kärajate kogunemise idee sobitus ideaalselt Rapla riigimajaga,” rääkis Tammik. Taiese värvigamma on aga inspireeritud Raplamaa rahvariide seelikute sinistest ja punastest toonidest.

Eva Unt lisas, et kärajad, mille korraldamist Raplamaal kirjeldab isegi Liivimaa kroonika, on ilus sümbol demokraatiale, inimese võimalusele ise otsustada ning ideele, et koos ollakse tugevamad kui üksi. „Suured ja väikesed mänguliselt kokku laotud tegelased, kes esmapilgul tunduvad erinevad, kuid on pärit samast „algkoodist“, kogunevad kärajateks.

Võitjatelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 45 200 eurot ja see valmib tänavu sügisel.

Konkursi teise koha pälvis Maret Sarapu diskreetselt efektne klaaspannoo „Köitev“. Kolmanda koha sai Vergo Verniku Raplamaa loodusest inspireeritud, põnevalt varjudega mängiv alumiiniumist pannoo „Keset soid ja metsi“. Lisaks märkis žürii ära Liisa Kruusamägi ja Taavi Tulevi inimnäolise ning avastamisrõõmu pakkuva maali „Koosolek“.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised