Sellest aastast on muutunud turismipiirkondade määratlemine ja üle on vaadatud rahastamispõhimõtted, aga muudatuste elluviimise asemel alles mõeldakse, mida ja kuidas teha.
Viis maakonda tegid eelmise aasta lõpus EAS-ile ühispöördumise seoses sihtkohamudeli muudatuse ja DMO-de loomisega. EAS ka vastas. Kehtna valla arendusnõunik Varri Väli, kes on olnud Raplamaa Omavalitsuse Liidu esindaja selles küsimuses, andis teada, et märtsi alguses on kavandanud kohtumine Harjumaa esindajatega, et ühiselt otsustada, kuidas edasi minnakse. EAS-i vastuste osas väljendas Väli nördimust, öeldes, et räägitakse erinevatest asjadest.
Pöördumises juhitakse tähelepanu, et on tekkinud olukord, kus riigi kavandatud sihtkohtade tegevusloogika muudatus on toonud kaasa senise järjepidevuse katkemise. Ette heidetakse, et seni on välja töötamata DMO-de ehk sihtkoha arendusorganisatsioonide riikliku püsirahastuse tingimused. Ei ole teada DMO-dele seatavad ülesanded, nõuded, toetussummad, omafinantseering jms. Maakondade esindajad ei ole rahul, et tähtajad nende otsuste osas on korduvalt pooleteise aasta jooksul edasi lükatud.
Ühispöördumisega sooviti tagasisidet küsimustele: Kas ja millisel viisil on järjepidevust arvestades teostatav tõrgeteta üleminek seniselt regionaalselt koostöömudelilt DMO mudelile, tagades riikliku sihtfinantseeringu piirkondadele? Mis on konkreetne ajaraam, DMO-dele suunatavad ressursid ja tingimused sihtkohtade arenduseks alates 2021. aastast, millega omavalitsused saavad arvestada turismiarengut soodustavate otsuste kavandamisel?
EAS-i kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja edastas EAS-i turismiarenduse keskuse direktori Liina Maria Lepiku täismahus vastuse ühispöördumisele:
Vastan siinkohal teie 18.12.2020 saadetud päringule sihtkoha mudeli muudatusplaanide kohta. Esmalt kinnitame, et sihtkohtade arendus on jätkuvalt üks olulistest fookusteemadest perioodil 2021–2024.
Kuna 2021 riigieelarve lisataotlustesse planeeritud sihtkohtade püsirahastuse summad ei leidnud Vabariigi Valitsuses heakskiitu, siis on sihtkohtade arenduse ning toimimisloogika muudatus jagatud kolme etappi.
Esimene etapp käivitus 2021. aasta algusest, mille käigus toimus üleminek turismiinfokeskuste rahastamiselt turismiandmehaldusele ehk siis vastava piirkonna turismipakkumiste nähtavuse tõstmisele ja kvaliteedi parandamisele digikanalites (veebilehtedel, Google otsingumootorites, FBs jne). Riiklik sihtfinantseering on kogusummas 385 000 eurot (eelarve tõus 300 000 eurolt 385 000 eurole, Põhja-Eesti maakondade vastavad summad kokku tõusid 100 000 eurolt 132 000 eurole). Toetatakse suures mahus personalikulusid ja omapanuse nõuet ei ole.
2023. aastast on eesmärk andmehalduse maakondlikult rahastuselt üle minna maakondadeüleseks (DMO põhiseks) ja väga tervitatav oleks, kui maakondadel oleks valmisolek seda teha juba alates aastast 2022.
Teise etapi käivitamiseks on struktuurfondide vahendeid arendustegevusteks summas 800 000 eurot.
Vastavad tingimused on väljatöötamisel ja valmivad 2021. aasta I kvartali lõpus.
Teise etapi raames on võimalik rahastust taotleda lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, mis toetavad järgmisi sihtkohtade arendustegevusi:
• Säästva turismi arendustegevused (kestliku arengu põhimõtte rakendamine ettevõtetes ja sihtkohtades, kvaliteedimärgised nagu Green Destination Award, Green Key, EHE või muud kestliku arengu põhimõtted).
• Turvalisuse ja kriisijuhtimise tegevused („Siin on turvaline“ märgis ja kriisijuhtimine).
• Klienditeekonna arendustegevused (sujuv klienditeekond kõigile, sh ligipääsetavus).
• Temaatiliste (toit, loodus, kultuur) koostöövõrgustike ja piirkonnaspetsiifiliste toodete arendus vastavalt kohalikule eripärale ja Eesti brändi turismivaldkonna sõnumitele.
• Külalislahkuse arendustegevused (teeninduskvaliteet ettevõtetes ja kohalike elanike külalislahkus).
• Koostööprojekti mõjualasse jääva piirkonna arendus- ja juhtimiskontseptsiooni koostamine.
Teise etapi tingimustes on EAS-i ettepanek, et taotlemiseks ei pea DMO-d olema veel loodud, kuid ootame maakondadeüleseid koostööprojekte partneritelt, kel on plaan tulevikus luua ühine koostöömudel. Võimalusel ei rakenda me omafinantseeringu nõuet, kuid projektide hindamisel arvestatakse partnerorganisatsioonide võimekust ja projektide realistlikkust, mõju jne.
Rõhutame, et tegevused ja tingimused ei ole veel ametlikult kinnitatud. Enne ametlikku kinnitust tutvustame tööversioone ka sihtkohtadele, et vahetada tagasisidet ja et sihtkohtadel oleks võimalik juba esimesi plaane koostada.
Seoses väga suure koormusega kriisitoetuste ja teiste meetmete menetlemisel võib konkursi eeldatav avanemine lükkuda 2021. aasta aprilli.
Kolmanda etapi ellu viimiseks taotleme koostöös MKM-ga lisarahastust sihtkohtadele turismi arenduseks nii riigieelarvest kui ka struktuurifondidest. Kui on selgunud turismiarenduse vahendid perioodiks 2021–2024, liigume edasi sihtkohtade arenduse kolmanda etapi ehk DMO-de tegevuste toetamise tingimuste juurde.
