Raplamaa Loodushoiu MTÜ andis teada, et halduskohus on võtnud menetlusse detsembri lõpus Märjamaa elanike poolt esitatud uue kaebuse Märjamaa lauluväljaku metsapargis planeeritava lageraie takistamiseks. Varasemalt on sama metsa puudutav lageraie küsimus korra ka riigikohtuni jõudnud.
Kehtivas Märjamaa üldplaneeringus on palju vaidlusi tekitanud alad defineeritud elanike jaoks metsapargina. Samuti ütleb üldplaneeringu seletuskiri, et parkide ja haljasalade eesmärgiks on luua alevi elanikele meeldiv elukeskkond ja säilitada alevi hea maine. Seni on jäänud Eesti õigusruumis aga määratlemata, kas detailplaneeringuga sätestatud metsapark peaks olema omavalitsuse poolt elanike jaoks tagatud tervikliku elukeskkonna osa, mille kaitsmine ja säilime on elanike jaoks tagatud või kuulub ka üldplaneeringuga määratletud parkmets ostmiseks-müümiseks lageraie eesmärgil.
“Keskkonnaameti praegune metsateatiste väljastamise süsteem on automaatiseeritud, keegi ei kontrolli väljastatud raielubade vastavust üldplaneeringuga. Küll aga on riigikohus teinud selle kohase lahendi, mille tulemusena peaks keskkonnaamet muutma senist metsateatiste väljastus süsteemi. Hetkel ei ole näha keskkonnaameti poolt selleks mingit huvi ning kodumetsade kaitse sõltub endiselt kodanike aktiivsusest,” ütles Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaar. “Meil on vaja muutust keskkonnaameti suhtumises kohalikesse elanikesse, kellel on ometigi õigus oma kodumetsade kaitseks sõna sekka öelda. Loodetavasti hakkab riik peatselt arvestama ka inimeste põhjendatud arvamustega.”
Metsapark on lageraieohus alates 2019. aasta oktoobrist, mil keskkonnaamet väljastas metsateatised raieõiguse ostnud Stora Enso Eesti AS-ile. MTÜ Eesti Metsa Abiks ja juuratudeng Tiina Georgi toetusel alustaski Märjamaal elav Mari Laanesaar 2020. aasta veebruaris kohtuteed lageraiet lubavate metsateatiste tühistamiseks. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtuni, kuid metsateatiste aegumise tõttu kohtuvaidlus lõpetati. Enne seniste metsateatiste aegumist väljastas keskkonnaamet aga juba uued metsateatised lageraieks, mida Märjamaa elanikud halduskohtus uuesti ka vaidlustasid.
Tiina Georgi hinnangul võib positiivne kohtulahend luua pretsedendi – seda muuhulgas isiku õigustes oma elukeskkonnale, mis vastab tervise- ja heaoluvajadustele. “Vanad metsad on olulised ka kliimamuutustega kohanemisel ning süsiniku säilitamisel puudes ja mullas, luues sellega inimestele hädavajaliku puhta elukeskkonna. Eestis on alates 1990. aastast metsa süsinikusidumine agressiivse metsaraie tõttu poole võrra vähenenud. Kui riik suhtub kliimamuutuste piiramisse tõsiselt, ei tohiks isegi kaaluda lauluväljaku metsapargi laadsete metsade raiumist – seda enam, et suur osa Eestist varutud puidust põletatakse Euroopa ahjudes taastuvenergia sildi all.”
Kaebuse andsid kohtusse Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future ja eraisikud. Kaebajaid esindab advokaadibüroo RASK.
