14.9 C
Rapla
Neljapäev, 20 juuni 2024
LisalehtRohelised Sõnumid: Lärmakaid vareseid hakkavad Rapla südamest peletama pistrik, tuulelohe ja sportdroon

Rohelised Sõnumid: Lärmakaid vareseid hakkavad Rapla südamest peletama pistrik, tuulelohe ja sportdroon

Elu Rapla lastepargi ümbruses on paljude elanike jaoks vareste tekitatud lärmi tõttu talumatuks muutunud. Tänavu on vald otsustanud probleemiga tõsisemalt tegelema hakata ja tellinud Linnuabi Grupi vareseid piirkonnast eemale peletama.

„Kui ma ausalt ütlen, on siin ebainimlik elada,” alustab Piia, kelle elukoht on Raplas lastepargi läheduses. Ta lisab, et tema kodu asukoht on tegelikult Rapla mõistes üks toredamaid. Ometi on vareste tekitatavad probleemid kujunenud suureks stressiallikaks, mis elukvaliteeti negatiivselt mõjutab.

Samas piirkonnas elav Tanel ütleb, et olukorrast tekib kõige selgem kujutlus kell viis hommikul pargi lähedal viibides. Varesed muutuvad häälekaks koos päikesetõusuga ja häirivad lähedal elavate inimeste und. Pole ilmselt kuigi palju inimesi, kes oleks valmis suvel päikesega samas rütmis elama. Lärm vaibub vaid siis, kui pimedaks läheb. Piia jaoks tähendab see seda, et magamise ajaks akende avamine, et jahutavat suveõhku tuppa lasta, ei ole võimalik.

Täpselt samamoodi on ta harjunud, et kaunil suvepäeval õue lauale sätitud toitu ei saa ta hetkekski valveta jätta, sest varesed ei jäta võimalust kasutamata. Rääkimata sellest, et vastvärvitud maja saab kiiresti vareste poolt märgistatud.

Tanel jutustab, kuidas varesed aastake tagasi tema pargis jalutanud ema pikeerima asusid. Piia lisab, et pargis mängivate laste kõrval kipuvad just hallipäised inimesed vareste erilise tähelepanu osaliseks saama. Mõistagi ei ole varesed alati agressiivsed ja ebameeldivamad hetked on seotud ajaga, mil nad püüavad oma poegi kaitsta.

Piia ütleb, et on aastaid Rapla vallale kirjutanud ja palunud neil olukorraga tegeleda. Seni oli varestekolooniaga võitlemine vallaaedniku ülesanne, kuid ainult pesade alla toomine ei ole andnud märgatavat tulemust. Valla keskkonnaspetsialist Liis Lillemets ütleb, et tänavu võttis ta probleemi ise suuremalt ette. Koostöös keskkonnaametiga leidis vald parima võimaliku lahenduse ja tänavu asutakse Linnuabi Grupi abil künnivareseid lastepargi, keskväljaku ja Mahlamäe piirkonnast eemale peletama.

Alustatakse kõige kriitilisema piirkonnaga

„See on mitme aasta projekt. Ühe aastaga tulemust ei saavuta,” selgitab Lillemets. Piirkonda laiendati probleemsest lastepargist keskväljaku ja Mahlamäeni. Teateid tülikatest varestest on tulnud aga ka näiteks Uuskülast. Selge on see, et tervest linnast künnivareseid eemale peletada ei saa. Esmalt on vald võtnud eesmärgiks tegeleda kõige kriitilisema piirkonnaga. Olenevalt lindude käitumisest on võimalik, et järgmisel aastal peletamise piirkonda laiendatakse.

„Neil on siin hea elada,” räägib Lillemets. Inimeste aedades on neil võrdlemisi hea ligipääs kompostihunnikutele. See on ka asjaolu, millele tasuks peletuspiirkonna inimestel tähelepanu pöörata. „Paneks inimeste südamele, et nad jälgiksid, et varesed ei saaks kompostile nii lihtsalt ligi,” ütleb Lillemets.

Probleemide leevendamiseks alustab Linnuabi Grupp märtsi keskpaigas künnivareste peletamist. Erinevaid meetodeid saavad nad kasutada, kuni vareste pesades on esimesed munad. Ei munade ega vareste endi hävitamine ole lubatud. „Vareste arvukust ei tohi piirata, saame ainult peletada,” ütleb Lillemets.

Kohila kogemuse toel

Osaühing Linnuabi Grupp asub tänavu vareseid peletama nii Raplas kui ka Kohilas. Juhatuse liige Eero Eikinen selgitab, et Kohilas tegelevad nad probleemiga juba kolmandat aastat. Sarnaselt Raplaga oli ka Kohilas Kapa männikus suur vareste koloonia. Männik asub kooli ja lasteaia lähedal. „Tekib olukord, mis on natuke ohtlik, sest kunagi ei tea, mis juhtuda võib,” räägib Eikinen poegi kaitsvatest varestest.

Esimesel aastal oli peletuspiirkond väike ja Eikinen hoiatas valda ette, et tõenäoliselt liiguvad linnud küll männikust välja, kuid leiavad endale uued kohad selle vahetus läheduses. Just nii ka läks. Järgmisel aastal suurendati piirkonda ja peletamise tulemused olid märkimisväärselt paremad.

„Sel aastal me neid enam eemale ei peleta, sest territoorium jääb samaks,” ütleb Eikinen. Tänavu pigem jälgitakse, kas linnud püüavad männikusse naasta või ehitavad pesad möödunud aastal leitud uutesse paikadesse. „Kui peletamine läheb kergelt ja libedalt, siis ei ole järgmisel aastal seda vaja teha,” ütleb Eikinen. See tähendaks, et varesed on leidnud endale uued pesitsuskohad ja probleem on leidnud lahenduse.

Vareste peletamiseks kasutatakse pistrikku

Sarnane lähenemine tuleb kasutusele ka Raplas. Paar nädalat tagasi lugesid Linnuabi Grupi inimesed lastepargis kokku umbes sada varest ehk 50 paari. „Kõik linnud ei ole veel kohal. Kindlasti see arv kasvab,” lisab Eikinen.

Sarnaselt Kohilaga on varestekoloonia muutunud tülikaks asukohas, kus liigub palju lapsi. „Ma veel ei tea õnneks ühtegi juhust, kus künnivares oleks inimest otseselt vigastanud. Aga rünnanud on,” sõnab Eikinen. Ta usub, et parem oleks mitte oodata, kuni õnnetus juhtub, vaid anda varestele mõista, et neil tuleks endale uued pesitsuskohad leida.

Esialgsete plaanide kohaselt alustab Linnuabi Grupp lindude peletamist 15. märtsil. Eikinen möönab, et kui sel ajal on vaatepilt sama lumine kui praegu, tuleb plaani muuta. „Kõik oleneb ilmast. Kui selline ilm nagu praegu jätkub, siis nad pesa valmis ei ehita. Neil on liiga vähe materjali,” selgitab ta.

Enamasti algab kõige aktiivsem pesa ehitamine aprilli alguses. See on ühtlasi aeg, mil tuleb Eikineni sõnul inimestel endil samuti tähelepanelik olla. Pargist eemale peletatavad varesed hakkavad otsima uusi kohti pesa rajamiseks. Varasem kogemus ütleb, et selleks võib hästi sobida mõni eraaias kasvav kõrge puu. Kohilas juhtus selline õnnetu olukord, kus ühes aias kasvanud kolme kõrge puu otsa tegid varesed 30 pesa.

Eikinen soovitab seega pesa ehitavaid vareseid silmates neid kohe peletama asuda. Selleks võib kasutada mistahes äkilisi helisid plaksutamisest jalgrattakellani. Oluline on olla järjepidev, sest varesed on kavalad ja võivad suurt visadust üles näidata. „Peletad nii kaua, kuni ta saab aru, et aeg saab otsa ja ta peab varsti hakkama munema,” selgitab Eikinen. Enamasti lõpetavad varesed pesa ehitamise 20. aprilli paiku.

Linnuabi Grupp ise kasutab samuti valjusid helisid vareste peletamiseks. Lisaks on neil pistrik, kes ühel korral puude kohale lendama tuuakse, et sellega vareseid hirmutada. Eikinen räägib, et plaanis on kasutada ka tuulelohet ja sportdrooni, mis lendab kiiresti ja teeb varestele ebameeldivat müra. Ükski neist meetoditest ei ole üksi väga efektiivne ja neid ei saa pidevalt kasutada, sest sellisel juhul saavad varesed aru, et oht on väike. Tulemus saavutatakse erinevate meetodite kombineerimisel.

Peletamise kõrval on sama oluline jälgida, kuhu linnud edasi liiguvad. Kui need paigad on samuti inimestele ebasobivad, tuleb Linnuabi Grupil neid ka sealt peletada. See on ka põhjus, miks kohe esimesel aastal Mahlamäe piirkond kaasati. Eikinen ütleb, et linnas liikudes jäid silma Mahlamäe viiekorruselised kortermajad, mille hoovides on kõrged puud. Pealinna kogemusele tuginedes arvab Eikinen, et need võivad pargist minema peletatud varestele meelepärased olla. Kortermajade vahele kolinud varesed võivad aga lõpuks veel suuremale hulgale inimestele häirivaks muutuda.

Vareste ellu sekkumine näib üleliigne

Kõik lastepargi ümbruses liikuvad ja elavad inimesed ei ole vareste suhtes sarnaselt meelestatud. „Elasin lastepargi kõrval kolm aastat nii, et magamistoa aknad olid pargi poole. Pargis elavad varesed ei jäänud minu jaoks märkamatuks, aga nende kohalolu ei häirinud mind sugugi,” ütleb Stina. Ta lisab, et looduse lähedust on ta pigem nautinud. „Ma olen alati üritanud mõelda, et mina olen tunginud nende territooriumile, mitte vastupidi. Pargipuud on neile hea elukoht, mina olen seadnud end elama pargi kõrvale.

Ma ei suuda meenutada mitte ühtegi korda, mil oleksin mõelnud, et ma ei kannata välja nende tekitatud kära. Mind ei ole nad kordagi unest üles ajanud või takistanud uinumist. Looduse ja loomade helid on midagi sellist, mida enda ümber tervitan. Pigem meenutan, et vareste elu ja tegemisi pargis oli huvitav jälgida. Varesed ei tekita pargi keskkonnale ja inimestele otseselt kahju, mistõttu näib nende ellu sekkumine minu jaoks üleliigne.”

1 kommentaar

Subscribe
Notify of
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Irene Marita
21. apr. 2021 10:23

HUVITAV, KAS KEEGI ON KUNAGI OSANUD ;VIITSINUD MÕELDA, KUI SUURT LÄRMI TEKITAVAD INIMESED LINDUDELE-LOOMADELE ?VÕTAME KASVÕI LIIKLUSMÜRA VÕU LÕPMATUD NIIDUKID JA PUUDENÜGIMINE.INIMESTE ROCKID,LÄPID JM. ON NÄRVIDELEKÄIV INIMESTELEGI. VALGUSTUS HÄIRIB LINNUPOEGADE KUI VANALINDUDE IGAPÄEVATSÜKLIT JA TERVIST.PUUD MAHA RAIUTUD JA TEKITATUD BETOONPLAATIDEST “PARGID”.iIME SIIS, ET LINNUD STRESSIST KARJUVAD.
EHK PEAKSIME MÕISTVAMAD OLEMA LOODUSHÄÄLTE SUHTES JA ISEENNAST
JA OMA TEGEVUST JÄLGIMA, MITTE OMA ÕIGUST, MIDA MEIL LOODUSE EES ÜLDSE POLE , PIDEVALT PEALE SURUMA. MINA KÜLL EI LEIA, ET VARESE VÕI HAKI HÄÄL MIND KUIDAGI HÄIRIKS .KÜLL AGA PIDEV SAAGIDE LÖRIN PUID MÕRVATES, NIIDUKITE JÖRIN, SELMET KASVATADA PÜSIKUID, MIDA NIITA POLE VAJA.