Eelmisel aastal tegi Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) otsuse korraldada memme-taadi pidu igal aastal. Samas tehti ka otsus, et pidu korraldavad rotatsiooni korras neli valda. 2020. aastal oleks pidu pidanud toimuma 23. mail ja korraldaja Kohila vald tegi selleks ka tõsiseid ettevalmistusi. Epideemia tõttu lükati aga pidu edasi sellesse aastasse.
ROL-i juures tegutsev kultuuri nõukoda arutas peo toimumist 4. märtsil. Kuna pandeemia ei ilmutanud vaibumise märke, otsustas Kohila vallavalitsus peo veel aasta võrra edasi lükata. Uus aeg oleks 4. juuni 2022.
Kohila valla kultuurinõunik Sigrid Põld selgitas, miks tehti otsus pidu edasi lükata: “Seoses pandeemiast tuleneva keerulise olukorraga riigis otsustasime ühiselt, et ei ole mõtet inimesi hoida teadmatuses ja n-ö ooteseisundis – tuleb pidu, ei tule pidu. Isegi kui mais saaks pidu teha, eeldaks see, et praegu käiksid nii laulu- kui ka tantsuproovid, mida aga teha ei saa.”
Peo toimumist arutati ka Kohila vallas. Aru peeti tantsijate üldjuhi Ulvi Mägi ja lauljate üldjuhi Tiiu Ohlauga. Mõlema seisukoht oli Põllu sõnul ühene: pole mõtet „võib-olla“ peale välja minna, sest proove niikuinii teha ei saa ja mõlemad on ka aru saanud, et osalevad kollektiivid on sama meelt.
Sügisilmad on heitlikud
Mägi sõnas, et edasilükkamise otsust tehes pidasid nad kõige tähtsamaks ikkagi esinejate tervist. Isegi kui oleks võimalik pidu juunis pidada, ei oleks see suvekuumuse tõttu tantsijatele sobiv. Sügisesse lükkamise puhul tõi Mägi välja kaks murekohta, esiteks võimalus, et valitud kuupäev on suure tõenäosusega kehva ilmaga ja teiseks tähendaks pidu sügisel suviseid proove. Kuid paljud tantsijad kasvatavad lilli ja aiasaadusi, nii et Mägi arvates oleks kohatu neilt aeg nende tegevuste jaoks ära võtta.
Pikalt loodeti, et ehk ikka saab sel aastal pidu pidada ja oldi valmis ka repertuaaris mööndusi tegema. Mitte õppima uusi laule-tantse, vaid panema kava kokku sellest, mis juba varem selge.
Eelmine aasta oldi samuti seisus, et märtsis pandi kõik proovid pausile, kuid kuna sügisest saadik olid inimesed harjutanud, oleks paljud tantsurühmad olnud valmis esinema näiteks augustis või septembris. Leiti aga, et ülekordamise aeg jääks liiga lühikeseks ja sügisene ilm on heitlik, parem oodatakse looduse tärkamist. Tänavu on aga olnud tõsine mure proovide tegemisel, küll on huvitegevus peatatud ja kohad kinni, kus proove teha, või on olnud haigus mõnes grupis sees.
Mägi sõnas, et soovitati ju õues tantsuproove teha, aga tegemist on eakamate inimestega ja tänavune talv oli külm ja libe ning seda arvesse võttes poleks selline lähenemine kõige mõistlikum olnud.
Lauljate üldjuht Tiiu Ohlau sõnas proovide kohta, et tema enda kollektiiv on praegu talvepuhkusel. Raske on tema sõnul ka hetkel öelda, palju oleks järgmisel aastal osalevaid lauljate kollektiive, sest pole teada, paljud selleks ajaks veel üldse tegutsevad.
Mägi loodab siiralt, et 11. aprillil tuleb sõnum, mis lubab vähemalt väikestes gruppides edaspidi taas õuetreeninguid alustada. Oma tantsijate üle on ta aga uhke. Nad ütlevad talle ikka, et pooleli nemad ei jäta, vaid tantsivad ikka edasi. „Hea, kui on eesmärk, mille nimel tööd teha, see on edasiviiv jõud. Neile meeldib tantsida ja on tore, kui saab end kusagil näidata,“ sõnas Mägi.
Stsenaarium võib muutuda
Alates aastast 2015, kui pidu samuti Kohilas peeti, on memme-taadi peol olnud ka läbiv teema, lugu, mida vaatajatele etendatakse. Järgmise peo teemaks oli planeeritud „Õnnelikud hetked“ ja stsenarist oli Kohila toonane kultuurinõunik Aire Havakats. Mägi sõnas, et peo pealkiri muutus neil oma kolm-neli korda, kuna taheti kõige paremat sõnastust, mis teema kokku võtaks.
Mägi arvas, et praeguse seisuga võiks peol osalevaid tantsurühmasid olla 13-14. Peole oli plaanis kaasata ka mõned segarühmad ja lasterühmad, viimased just selle mõttega, et näidata, kui suurt rõõmu üks vanaema tunneb oma lastelastest.
Havakats rääkis, et tema soovis teha pidu suuremalt, kui muidu on tehtud. Plaanis oli päev lõpetada simmaniga ja kutsuda Anne Veski. „Ma tahtsin vanematele inimestele pakkuda lõõgastust ja meeleolu, ilusat pidu, kus nooremad näeksid, kuidas vanemad lustivad,“ ütles Havakats.
Projekti lühikirjelduses oli Havakats välja toonud, et tema eesmärk oli näidata, kui oluline on meie “eestluse” tunne. “Soovime noortele inimestele näidata, kui oluline on see meie “eestluse” tunne ning kuidas selle üle uhke olla. Igal aastal saavad memmed ja taadid kokku ning lustivad, tunnevad ennast hästi ja väärtuslikena. Suhtlevad noorematega, jagavad tarkuseteri ning näitavad ilusaid rahvarõivaid. See on see pidu, kus saavad kokku noored ja vanad. Noored pealtvaatajatena ja vanemad tantsijate ja lauljatena,“ oli projektis kirjas.
Peoks oli rahastus juba saadud ja kõik organiseeritud, kui sai selgeks, et pidu siiski pidada ei saa. Havakats lisas, et kui pidu planeeritakse järgmisel aastal väiksemas mahus, ei pea ilmselt uusi taotlusi tegema, rahastus tuleks siis valla eelarvest.
Järgmise aasta peo stsenaariumiga peab tegelema praegune kultuurinõunik Sigrid Põld, kes tunnistas, et pole seda veel teha jõudnud, kuid on kursis sellega, millist pidu Havakats soovis. „Tema mõtted on kindlasti head ja kui vähegi võimalik, kasutan sealt midagi kindlasti. Kas kõike, ei oska praegu öelda, sest lihtsalt pole jõudnud selle teemaga veel tegeleda ja natuke on ka veel aega. Võimalik, et midagi muudan, sest ajad ja olud on pidevas muutumises ning korra on ju pidu juba edasi lükatud, võib-olla oleks siis hea ka sisu muuta. Samas – kui inimesed on üht repertuaari juba harjutanud, pole kindlasti hea mõte öelda, et nüüd teeme sootuks teise repertuaariga,” arvas Põld.
