19.7 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Rapla vald loodab ehitada uue muusikakooli ja renoveerida vallamaja

„Hoone on amortiseerunud. Meie õppetööd piirab ka praeguse koolimaja ruumide vähesus ja väiksus ja helide läbikostvus,” kirjeldab Rapla muusikakooli hoonet selle direktor Rita Kikajon. Lootust nii muusikakooli kui ka vallamaja tingimuste parandamiseks annab Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeede.

Nii tänane Rapla vallamaja aadressil Viljandi mnt 17 kui ka Rapla muusikakool aadressil Sauna 12 kuuluvad vallale. Mõlemad hooned vajavad korralikku uuenduskuuri.

Muusikakool toimetab viimased 17 aastat endisest sanitaarepidemioloogia jaamast kohandatud ruumides Sauna tänaval. Hoone on amortiseerunud ja muusikakoolile kitsas. Selle ilmestamiseks maalib direktor silme ette pildi, kuidas kooli 56-ruutmeetrise saali lavale peavad mahtuma nii kaks tiibklaverit kui ka ligi 50-liikmeline kooli sümfooniaorkester proovi tegema.

Uus hoone leevendab ruumikitsikust

Kikajon loodab, et ligi 50-aastase ajalooga Rapla muusikakool saab endale lõpuks koolimaja, mis on ehitatud spetsiaalselt muusika õppimiseks. Ta unistab majast, mis arvestab õppimise spetsiifikast tulenevate vajaduste ja ruumidega. „Koolis peaks olema helge, lapsesõbralik, turvaline ja loomingulisust toetav avar õhkkond eelkõige selle õpilaste ja ka õpetajate huvides, et tegevus saaks olla tulemustele orienteeritud,” kirjeldab Kikajon.

Möödunud aasta lõpus avas Riigi Tugiteenuste Keskus toetusmeetme kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks. Meede jaguneb omakorda kaheks – energiatõhususe tööd ja liginullenergiahoone ehitamine.

Rapla vallavalitsus hindas meetmesse sobivaid objekte ja leidis, et sobivaim liginullenergia hoone ehitamiseks on Rapla muusikakooli uus hoone. „Püüame leevendada uue hoonega just ruumikitsikust, luues juurde uusi võimalusi ja hoides ruumide suurused optimaalsed,” ütles valla arendusjuht Heiti Vahtra.

Vahtra selgitas, et projekti kuluks on kokku hinnatud ca 1,8 miljonit eurot. Sellest üle 60% taotletakse ülalmainitud meetmest. Maksimaalne toetussumma oleks 1 116 000 eurot ja sellise toetuse juures on omaosalus 684 000 eurot. Selle eest saaks 1000-1100 ruutmeetri suuruse hoone rajada.

Omaosaluse tagamiseks ja detailplaneeringu algatamiseks toodi küsimus ka volikogu lauale. Märtsikuu istungil tutvustas muusikakooli uue hoone eskiisi vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela. Hoone asukoht linnas on sobiv, sest lähedal on teisigi haridusasutusi (Rapla Kesklinna kool ja riigigümnaasium). Samas asub tänane hoone teistele majadele lähedal, uus hoone on aga planeeritud vana hoone ette, sügavamale Muusika parki. Uus hoone oleks ka Vigala jõele lähemal. See tähendab, et projekti elluviimiseks tuleb keskkonnaametilt taotleda Vigala jõe kalda ehituskeelduvööndi vähendamist.

Volikogu toetas nii detailplaneeringu algatamist kui ka vajaliku omaosaluse tagamist. Toetusmeetmesse taotluse esitamise tähtaeg on 5. mai, kuid ei volikogu otsus ega taotluse esitamine garanteeri positiivset otsust Riigi Tugiteenuste Keskuselt. Ka valla arendusjuht ei tihka spekuleerida, millisele kohale taotlus pingereas jõuab, sest sellisel kujul on tegemist esmakordse meetmega. Vastus peaks saabuma alles oktoobris. Positiivse otsuse korral on ehitustegevus planeeritud 2022.-2023. aastasse.

Miljon eurot vallamajale

Toetusmeetme teisest osast rahastatakse energiatõhususe töid. Kõige sobivamaks objektiks pidas vallavalitsus tänast vallamaja.

Projekti eesmärk on Viljandi mnt 17 asuv administratiivhoone rekonstrueerida energiasäästlikuks ja kasutajatele funktsionaalseks. Maksimaalselt saaks vald meetmest toetust umbes 528 000 eurot ja sellise toetuse juures peaks omaosalus olema 324 000 eurot. Kuna hoone on vaja rekonstrueerida üleni, tuleb seal teha ka teisi töid lisaks energiatõhususe töödele. See tähendab lisanduvat omaosalust umbes 648 000 euro ulatuses. Ühtekokku tuleks vallal hoone rekonstrueerimisse oma eelarvest panustada pisut alla miljoni euro.

Rekonstrueerimise käigus läheb lammutamisele hoone garaažiosa, kus täna asub katlamaja. „Võrreldes olemasoleva hoone mahuga hoone ei suurene – lammutatud garaažiosa ja katlamaja asemele on plaanis rajada saal ning vähesel määral ka administratiivpinda,” selgitas arendusjuht Heiti Vahtra ning lisas, et täpsemad detailid selguvad alles projekteerimise käigus. Samuti plaanitakse tööde käigus vahetada kütteliiki ning liituda kaugküttega.

„Siin on antud projektist kasu tulevikus kogu Viljandi mnt põhjapoolsele osale, kuna seal küttetrass hetkel puudub ning selle toomine piirkonda annab võimaluse ka teistele kinnistutele liituda säästliku ja loodussõbraliku kaugküttega,” ütles Vahtra.

Ka selle taotluse puhul ei ole positiivne rahastusotsus kindel. Sama toetuse esimeses taotlusvoorus rahuldati 29 taotlust ning jäeti rahuldamata 22. Tähtaeg taotluse esitamiseks oli 5. aprill ja vastus saabub sügisel. Positiivse otsuse korral on ehitustegevus planeeritud 2023. aastasse.

Vallamaja asukoht on jätkuvalt otsustamata

Rapla vallamaja asukoht on olnud õhus valdade liitumisest alates. Kaalutud on nii ruumide rentimist, keskväljaku äärde uue hoone püstitamist, Okta Centrumi hoone ostmist ja renoveerimist kui ka olemasoleva hoone renoveerimist. Võiks ju arvata, et viimati mainitud juhul saaks ka vallamaja asukoha küsimus lõpuks vastuse. Selgub, et tegelikult mitte. Taotlusest on teadlikult jäetud välja sõna „vallamaja”. Hoonele on viidatud aadressi järgi ja seda on nimetatud valla administratiivhooneks.

Valla arendusjuht selgitas volikogu istungil, et meetme üks tingimus ütleb, et pärast renoveerimist tuleb hoonet vähemalt viis aastat kasutada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses määratud teenuste osutamiseks. Vallamaja mõiste kasutamine oleks olnud kitsendav. Praeguse sõnakasutuse juures jääks võimalus hoonet selle perioodi jooksul kasutada vajadusel näiteks sotsiaalhoolekande või haridusasutuste jaoks.

Eelarve- ja arengukomisjoni esimees Andrus Tamm ütles, et arutelu komisjonis enne volikogu istungit oli intensiivne. Toetusmeetmesse taotluse esitamise osas oli komisjon ühisel meelel, kuid arutati just küsimust, kas otsus peaks olema seotud vallamaja asukohaga. Komisjon jäi seisukohale neid omavahel mitte siduda. Algsest neljast asukohaalternatiivist on jätkuvalt laual kaks – uue hoone ehitamine ja olemasoleva renoveerimine. Tamm tõi välja, et nende kahe vahel on otsus tegelikult langetamata ja rutakalt seda otsust teha ei soovita. „Kui võimalik, renoveerime hoone ära, aga me ei seo seda kindlalt vallamaja asukohaga,” võttis ta kokku.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised