Hagudi raba on kohalike jaoks väärtuslik osa elukeskkonnast, kus loodust tundma õppida ja lõõgastuda. Arendaja näeb aga 30 aasta jagu kaevandatavat turbavaru. Otsuse raba saatuse üle teeb keskkonnaamet.
Umbes aasta tagasi esitas Märjamaa ettevõte ERA Valduse Aktsiaselts keskkonnaametile taotluse saada luba turba kaevandamiseks Hagudi turbatootmisalal. Otsuse langetamiseks on vaja eelnevalt koostada keskkonnamõju hindamine, mida teeb OÜ Inseneribüroo Steiger. Programm selleks on koostatud ja möödunud neljapäeval toimus veebi vahendusel ka avalik koosolek laekunud ettepanekute arutamiseks ja küsimustele vastamiseks.
Kohalike jaoks ei seostu Hagudi raba aga mitte kaevandamise, vaid hoopis kauni looduskeskkonnaga. See on neile armas vaba aja veetmise koht ja elukeskkonna väärtuslik osa. Pealegi asub lähim majapidamine planeeritavast kaevandusest 350 meetri kaugusel. Kohalike kogemusel soosib tuulte suund ka tolmu ja müra asula poole kandumist. Mõistagi on arendaja ja kohalikud selgelt erinevatel seisukohtadel, kuidas seda ala kõige paremini kasutada.
Müra, tolm ja joogivee kvaliteet teevad murelikuks
ERA Valduse Aktsiaselts tegutseb 1992. aastast ja nende peamine tegevusala on freesturba tootmine ja pakendamine. Avalikul koosolekul selgitas arendaja seisukohti ettevõtte juhatuse liige Allar Peek. Ettevõte kaevandab turvast ka Vigalas, Orgital, Hõredal ja Halingas ning pakub tööd 40 inimesele. Möödunud aasta märtsis esitati taotlus, millega soovitakse turba kaevandamisega Hagudis alustada. Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse turba kaevandamise mahuga 9000 tonni aastas.
Veel tasub välja tuua, et Hagudi raba ei ole inimtegevusest puutumata. Raba valmistati 80-ndatel kaevandamiseks ette ja seal ehitati välja eelkuivendussüsteem. Kaevandamiseni aga tol ajal ei jõutud. Samas näitas ka avalikul koosolekul ekraanile kuvatud reljeefikaart selgesti, et kuivenduskraavid on seal senini alles.
Lisaks on turba kaevandamiseks sobivad alad loetletud keskkonnaministri määruses nr 87. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjast võib leida ka Hagudi maardla. Peek tõi koosolekul välja, et Hagudi on valikus seetõttu, et see ei ole kaitsealuse raba vääringus ja tõenäoliselt on selle puhul tegemist ka Rapla maakonna viimase turba tootmiseks sobiliku rabaga.
Hagudi raba ei pruugi olla üks neist rabadest, mis Raplamaast mõeldes esimesena silme ette tuleb. Kohalikud ütlevad, et see on nende hästihoitud saladus. Oma tänasel kujul on see elukeskkonna väärtuslik osa. Mõte, et tegemist on viimase sobiva paigaga, kus Raplamaal turvast kaevandada, ei tundu neile üksi kuigi hea põhjus kaevandusluba väljastada.
Seitse kohalikku elanikku tulid kokku ja panid oma mõtted ühisesse pöördumisse kirja. Möödunud esmaspäeval saatsid nad selle nii kohalikule omavalitsusele kui ka keskkonnaametile. Pöördumises tõid nad välja kümme punkti, miks kaevandamise mõttest loobuda.
Nad tunnevad muret põhjavee kvaliteedi ja seeläbi ka kaevudest tuleva joogivee pärast. Murelikuks teeb neid võimaliku kaevanduse puhul ka kaevandamise ja transpordi käigus tekkiv müra ja tolm. Pöördumises toovad nad välja, et liikluse suurenemisest tulenevalt suureneb oht ka samadel teedel liiklevatele inimestele, sealhulgas lastele.
Avalikul koosolekul püüdis arendaja neid hirme leevendada. Ta ütles, et plaanid ei ole täna veel kivisse raiutud ning just keskkonnamõju hindamise järel saab hinnata, kas üldse või kuidas Hagudis kaevandada saab ning kuidas võimalikke mõjusid leevendada. Ta lisas, et ettevõte on teinud omaalgatuslikult tehnoloogiasse investeeringuid. Nii on kaevandamisel kasutatavatel vaakumkogujatel tolmutsüklonid, mille abil vähendatakse õhku paisatavat tolmu.
Ta selgitas, et seniste analüüside põhjal jääb müra ja tolmu ülenormatiivne levik 250 meetri raadiusesse. Samuti peaks selles osas olema puhvriks ka mets kaevandusala ja majapidamiste vahel. Veel ütles Peek, et varasem kogemus näitab, et kuivenduskraavide kuivendav mõju ei ulatu kaugemale kui 200 meetrit.
Raba on väärtuslik keskkond loomadele ja inimestele
Üks peamisi muresid on kohalike jaoks aga siiski just väärtusliku elukeskkonna kaotamisest tekkiv kahju. Seda nii loomadele kui ka kohalikele elanikele. „Seal on koprapesa lõpus. Käime perega iga natukese aja tagant vaatamas, kuidas ta oma pesa jälle muutnud on,” räägib Liina Härma elaval ja soojal toonil armsaks saanud Hagudi rabast.
„Siin on ilves. Ja nüüd on karu ka. See aasta saime karu jäljed ka piltide peale. Karu on vist karjääride poolt ära aetud. Seal läheb ka tihedaks,” jätkab ta. Kohalike sõnul on raba teiste seas elupaigaks ka jänestele, metskitsedele, põtradele, mäkradele, huntidele, sookurgedele, hiireviudele, rebastele ja metssigadele. Mõistagi mõjuks turba kaevandamine loodusele laastavalt.
Täpselt niisamuti on Hagudi raba mõnus keskkond lähemal ja kaugemal elavatele inimestele. Oma pöördumise ühes punktis toovad kohalikud välja, et riikliku kaitse all olevate soode külastuskoormus on suur. Seda enam on rahulikud ja suuremast huviorbiidist välja jäänud rabad väärtuslikud kohad ning aitavad ka teiste rabade külastuskoormust vähendada.
„See on koolile õppekeskkond,” toob veel ühe raba väärtuse välja Tarmo Härma. Ta ütleb, et kevaditi teeb Hagudi põhikool iga nädal ühe või paar tundi rabas. Ilusate ilmade korral on see lastele palju parem õppekeskkond kui klassiruum.
„Jäävad ainult põllud,” kujutab Henri Söönurm ette olukorda, kui keskkonnaamet otsustab kaevandamisloa väljastada. Liina Härma toob välja, et Hagudi lähedusse planeeritakse Rail Balticu trassi ja neljarealist maanteed. Seal on juba täna karjäärid ja Rail Balticu rajamine võib ka neile lisa tuua.
„Te võtate kõik käest ära,” ütleb ta pisut abitult. Hagudisse kodu rajamisel olid tema mõtted pisut teised. „Ma tulin maale elama. Linnast ära, et lastel oleks parem keskkond,” räägib ta. See on sarnane mõte, millega ka teised noored pered Hagudisse tulevad. „Me oleme väga populaarne koht, kuhu järjest enam noori tuleb. Siia ostetakse maju. Me oleme linnale ju veel lähemal kui Rapla,” räägib Liina. Seda enam on tal kahju, kui väärtuslik looduskeskkond ja põhjus Hagudisse elama tulla kaduma lähevad.
Kas raba on rohevõrgustiku osa või mitte?
Möödunud neljapäeval toimunud avalikul koosolekul ei arutatud aga veel küsimust, kas Hagudisse peaks kaevanduse rajama. Küsimus oli hoopis keskkonnamõju hindamise programmis ja milliseid teemasid ning küsimusi selles tuleks analüüsida. Näiteks pandi paika, et lähedal asuvatest kaevudest võetakse veeproovid, mille abil oleks hiljem võimalik hinnata, kuidas kaevandamine selle kvaliteeti mõjutanud on. Uuritakse ka müra ja tolmu levikut ning hinnatakse, milline on parim tee turba transportimiseks.
Avalikul koosolekul tõstatati ka mitu teist huvitavat küsimust. Programmis on kirjas, et piirkonnas ei ole kaitsealasid ega kaitsealuseid liike. Mõttekoha on tekitanud aga möödunud aastal seire käigus Hagudi raba looduslikult säilinud osas avastatud metsise (II kaitsekategooria) mänguala ja elupaik. Seda on kavas ka keskkonnamõju hindamise käigus uurida. Aruanne peaks esialgsete plaanide kohaselt valmima aasta lõpupoole ning jätaks uuringute tegemiseks mõned kuud suvel.
Avalikul koosolekul uuris Rapla vallavanem Meelis Mägi, kuidas kavatsetakse uurida metsise mänguala, kui mäng leiab aset kevadel, aga uuringutega plaanitakse alustada alles suve hakul. Selget vastust sellele ei tulnud. Keskkonnamõju hindamise töögrupi juht Aadu Niidas inseneribüroost Steiger ütles, et kokkulepped uuringute tegemiseks on juba varem sõlmitud, kuid ei saanud kinnitada, kas reaalselt rabas metsist uurimas ka juba käidud on. Ta lisas, et kui tänavu metsisega seotud asjaolusid uurida ei õnnestu, võib aruanne ka järgmisesse aastasse lükkuda.
Teine oluline küsimus, mille üle arutleti, on Hagudi raba rohevõrgustikku kuulumine. Rapla valla kehtiva üldplaneeringu andmetel on Hagudi raba osa rohealast. Üldplaneering kehtestati 2011. aastal ja uue üldplaneeringu koostamine on pooleli. Maakonnaplaneering on kehtestatud 2018. aastal ja seega värskem ning seetõttu kasutati programmis sealt saadud andmeid. Inseneribüroo Steiger koostatud programmis on toodud välja, justkui ei kuuluks Hagudi raba maakonnaplaneeringu andmetel rohevõrgustikku. See info tõele ei vasta.
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach kinnitab, et Hagudi raba asub ka maakonnaplaneeringu joonise „Loodus- ja kultuuriväärtused“ kohaselt rohevõrgustikus. Lisaks tõi ta välja, et maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade üldised kasutustingimused, mille kohaselt tuleb rohevõrgustikus võimalusel maavarade kaevandamist vältida.
„Juhuks, kui vältimine pole võimalik või otstarbekas, on sätestatud üldised kasutustingimused, mida tuleb maavara kaevandamise kavandamisel järgida,” selgitas ta. „Muuhulgas peaks igal juhul arvestama seda, et roheline võrgustik jääks toimima – see tähendab, et säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist,” rääkis Kautlenbach.
„Rapla maakonnaplaneering 2030+ ei välista maavara kaevandamist rohevõrgustikus. Hagudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa keskkonnamõju hindamise menetluses tuleb välja selgitada, milline on kavandatava tegevusega kaasnev oluline keskkonnamõju ja kas seda on võimalik leevendada. Muuhulgas on vaja selgitada välja mõju rohevõrgustiku toimimisele, sh selle sidususele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed. Kui olulist mõju leevendada pole võimalik, siis reeglina tegevusluba ei väljastata,” võttis Kautlenbach kokku.
Vald kaevandamisega nõustuda ei saa
Oma arvamust saab sellise tegevuse osas avaldada ka kohalik omavalitsus. Keskkonnamõju hindamise programmi tegi omavalitsus omajagu ettepanekuid, mille abil programmi ka täiendati. Pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist küsib keskkonnaamet aga volikogu seisukohta kaevandamisloa väljastamise osas.
Huvitava asjaoluna viitasid kohalikud elanikud oma pöördumises veel ühele valla üldplaneeringu osale. Nimelt on seal kirjas ettepanek võtta Hagudi raba riikliku kaitse alla. Põhjustena tuuakse välja raba rikastav mõju elukeskkonnale ja rabamaastiku oluline roll lähipiirkonna loodusliku keskkonna säilimisel.
Kaitseala moodustamiseni viimase kümne aasta jooksul aga jõutud ei ole. „Üldplaneeringu käigus tehtud ettepanekud riikliku kaitseala moodustamiseks ei ole realiseerunud, kuna riikliku kaitseala moodustamiseks vajalikud looduslikud elupaigad puuduvad (raba on tihedalt kraavitatud) ja ei ole leitud väärtuslike kaitsealuste liikide (eelkõige siis I kaitsekategooria) elupaiku ja leiukohti,” selgitas vallavanem Meelis Mägi.
Kuid ta kinnitas, et nii valla üldplaneering kui ka maakonnaplaneering on määranud ala roheala osaks. „Üldplaneeringus määratud ala kasutus – jätmine rohealaks tähendab, et sellel maa-alal ei saa teha tegevusi, mis roheala hävitaks ja kaevandamine teeb seda täielikult (kaevandamisel ei ole võimalik rakendada ka mingeid leevendusmeetmeid, mis ala praeguse seisu säilitab, sest mets raadatakse ja maapind kooritakse).
Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse tähtsaim dokument, mis on väga suure mõju ja kaaluga ning milles sätestatud maakasutuse põhimõtteid ei saa lihtsalt kõrvale jätta. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik muuta üldplaneeringus kokkulepitud ja kinnitatud maakasutust (ala säilimine rohealana) sellisel suurel pindalal (ligi 300 hektarit). Seega on kohalikul omavalitsusel siin ainult üks võimalus, mitte nõustuda kaevandamisega ja kaevandamisloa väljastamisega (kui kogu menetlus sinna etappi üldse jõuab),” selgitas omavalitsuse seisukohti vallavanem.
Raba sobib kaevandamiseks
Lõpliku otsuse loa väljastamise osas teeb aga keskkonnaamet. Kuna keskkonnamõju hindamine ei ole lõpule jõudnud, ei tihka keskkonnaamet ka spekuleerida, kui tõenäoliselt turba kaevandamise luba Hagudis väljastatakse.
Oma pöördumises viitasid kohalikud elanikud ka suurematele riiklikele suundadele, mis peaksid toetama loa väljastamisest keeldumist. Nimelt andis riigikontroll 2005. aastal soovituse peatada seni kaevandamata soodele uute kaevandamislubade väljaandmine. Seda selleks, et suunata tootmist arvukatele mahajäetud, kuid ammendamata varuga aladele, et lõpetada turbaressursi raiskamine ja säästa looduslikke soid.
Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialist Viktoria Burtin selgitas, et selle tagamiseks saigi loodud keskkonnaministri määrustega kaks nimekirja kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ning kaevandamiseks sobivatest turbaaladest.
„Kuigi Hagudi rabas kaevandamiseni ei jõutud, on sinna rajatud kuivenduskraavid ning ala on kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja,“ tõi Burtin välja.
Nii kaevandamise poolt kui ka vastu on omajagu argumente. Inseneribüroo Steiger hindas, et keskkonnamõju aruande avalikustamiseni võiksid nad jõuda aasta lõpupoole. See on aga vaid üks sisend, mida keskkonnaamet kaalutletud otsuse tegemisel kasutab. Millal lõpliku otsuseni jõutakse ei osanud Burtin ennustada. Keskkonnamõju hindamise aruande kinnitamiseni on menetlus peatunud.
Kohalikud on otsuse osas lootusrikkad ja loodavad ka omavalitsuse toele. Jalutame kooli juurest rabani. See on täpselt ühe mõnusa jalutuskäigu kaugusel ja seda saadab linnulaul ning kosutavad sõõmud värsket õhku.
Kaevandamise asemel unistavad kohalikud hoopis matkaradadest, mis looksid nende arvates rohkem väärtust. „Sellest võidab palju rohkem kui ühe inimese rahakott,” arvab Liina. Tarmo viskab õhku mõtte, miks ei võiks kord ka Hagudi rabas olla samasugune vaatetorn nagu väga populaarseks muutunud Mukri rabas. Nende jaoks ei oleks probleem matkaraja loomisel ka ise käed külge panna ja abiks olla. Kui vaid jääks rabaloodus, mida ka edaspidi nautimas käia…
Kummaline, et artiklis pole käsitletud turba tarbimise kõige suuremat keskkonnamõju – süsinikuemisiooni ja sellest tulenevat vastuolu kliimaeesmärkidega. Kui puidu tarbimisest tingitud süsiniku emissioon seotakse Eestis raielangile tagasi keskmiselt 75 aastaga (keskmine raievanus), siis turba tarbimisest tingitud süsiniku emissiooni kaevandusalale tagasi sidumiseks kulub aega sama kaua kui võrdväärse koguse fossiilse süsiniku puhul – tuhandeid aastaid. Senikaua (tuhandeid aastaid) soojendab atmosfääri lisandunud süsinik kliimat. Miks ei tõstata artikkel küsimust, kui palju ja milliseid kliimasõbralikke kestvustooteid turvast saab?
väga, väga rumal ja asjatundmatu jutt. kust sellised tulevad?
SELLISED TULEVAD TEADUSEST. MUIDE, KOOLIS ÕPETATAKSE LUGEMA KA.
KUIDAS TA TOHIB NÄHA RAHAKURADIT KUI ON TEADA, ET RABAD JA SOOD SEOVAD CO2 KÕIGE ROHKEM ! KÜSIGE NÜÜD BRÜSSELILT jms. MIS NEMAD SELLISEST “ARENDAMISEST” ARVAVAD KUI ISE TEMAGA HAKKAMA EI SAA. POLE MÕTET ÖKOTADA KUI SELLISEID ASJU LASETE TEHA. NIIGI JUBA RABA ÜLE KOORMATUD INIMESTE PIDEVA VOORIMISEGA SEAL. LOOMAD ILMSELT ÄRA PELETATUD. SIIS TULEVADKI KARUD RAPLASSE jm.