spot_img
-0.1 C
Rapla
Teisipäev, 29 nov. 2022
spot_imgspot_img
ArtikkelVaktsineerimise koorem on hooldekodu juhtide õlul

Vaktsineerimise koorem on hooldekodu juhtide õlul

Tulevikus võib vaktsineerimine muutuda hooldekodu töötajatele kohustuslikuks. Hooldekodude juhid ei ole selles osas üksmeelel.

„Inimesed kaovad ära, ainult käskude ja keeldudega ei saa,” ütleb Kalbu ja Järvakandi hooldekodu pidava OÜ Balti Sotsiaalteenused juhatuse liige Rein Järvik. Ta on esialgu pigem kriitiline reeglite karmistamise mõtte suhtes ning ei pea otstarbekaks vaktsineerimise nõudega oma töötajaid fakti ette panna. Ta toob välja, et juba praegu on hooldekodu hooldajate suhtes rangemad nõuded võrreldes näiteks haiglates töötavate hooldajatega ning töötajaid laialt valida ei ole.

Kõik hooldekodud, kellega õnnestus kontakti saada, kinnitasid, et nad oma töötajaid vaktsineerimise alusel eristada ei saa, sest kõik puutuvad klientidega kokku. „Koristaja käib klientide juures, isegi raamatupidaja käib pensione jagamas,” ütleb Järvik. Riske maandatakse peamiselt isikukaitsevahendite kasutamisega. Ka kiirtestid on kasutusele võetud. Järvik avaldab nördimust, et kiirtestimise võimalus oleks võinud olla kättesaadav juba märksa varem.

„Kui enne uut puhangut, siis on kiirustades tehtud,” ütleb Järvik reeglite karmistamise kohta. „Ka toetavaid otsuseid tuleb sellisel juhul teha,” lisab ta. Juhatuse liige toob välja, et koroonapandeemia tõttu on suur osa eelarvest kulunud isikukaitsevahenditele ning võimalusi investeeringuteks ei ole. Kui nõuded muutuvad karmimaks, peab riik Järviku sõnul ka õla rohkem alla panema.

Rapla hooldekeskuse juhataja Anne-Ly Pedaja on samuti seda meelt, et väga rangeks vaktsineerimise nõudega minna ei tohiks: „Leian, et me ei saa otsustada töötajate tervise üle. Peame mõtlema kõikide peale ja arvestama ka töötajatega. Võib-olla on inimene väga tubli ja töökas, aga vaktsiin ei sobi temaga kokku.” Pedaja kinnitab, et keegi töötajatest hoolimatu ei ole ning hoitakse nii ennast kui ka kaitstakse teisi.

Hageri hooldekodu juhataja Urmas Soomere sõnul on nad uutele töötajatele lisanud nõudena Covid-19 vaktsineerimise valmisoleku ning siiani on kõik vaktsineerimiseks ka valmis olnud. Hageri hooldekodus koostatakse parasjagu uut töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava, et tagada kõikide töötajate vaktsineerimine: „Meie jaoks on oluline, et meie, kes me kõik iga päev toetame ja abistame hoolealuseid, mõistaksime vaktsineerimise vajalikkust. Oleme oma töötajaid teavitanud, et vaktsineerimise vajalikkus hooldekodus töötades on äärmiselt suur.”

Hetkel on Hageri hooldekodus 37 töötajast vaktsineerimata kolm. „Vaktsineerimata töötajate riskide maandamiseks oleme kasutusele võtnud põhjalikumad ettevaatusabinõud, nt tugevamad isikukaitsevahendid ja lõunasöögilauas suurem vahemaa vaktsineeritud ja vaktsineerimata töötajal,” selgitab Soomere.

Asutuse juht otsustab

„Vaktsineerimise nõuete tugevdamine hoolekande töötajatele vajab kindlasti edasist põhjalikku arutelu ja ei saa välistada, et tulevikus võivad need reeglid karmistuda ja vaktsineerimine muutuda nendele hooldekodu töötajatele kohustuslikuks, kes hooldekodu klientidega otseselt kokku puutuvad,” ütleb sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Asekantsler selgitab, et juhi vastutus on korraldada ettevõtte tööd ohutult nii töötajate kui ka klientide jaoks ehk juht peab tegema kõik endast oleneva, et ohutus tagada: „See tähendab kohustust viia läbi töökeskkonna riskianalüüs ja selle tulemusel võtta tarvitusele parimad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks. Neid meetmeid tuleb ka järjekindlalt ja iga päev rakendada. Hoolekandeasutuste puhul tuleb arvestada kõrgendatud riskiga elanike kõrge ea ja haavatavuse tõttu, elanike turvalisusega ning paljude teiste asjaoludega.”

„Leiame, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline, näiteks tervishoid, hooldekodud. Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla vaktsineerimise nõue juba täna põhjendatud,” kinnitab Kuuse. Kui töötaja sellest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada, soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles.

Töölepingu ülesütlemine peaks olema viimane võimalus, kui pole enam ühtegi muud varianti. „Tuleb siiski märkida, et hoolekandeasutuse kvaliteetse töö eest vastutavad omanik ja juhid ning kui riskid on maandamata ja inimesed on jäänud vajaliku hooleta, on tagajärjed tõsised,” ütleb asekantsler.

Asekantsleri mainitud asjaolude kõrval tasub välja tuua ka, et kehtiva töölepingu seaduse kohaselt on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute tervist. Seega ei tohi töötaja seada tööandja kliente enda valikutega ohtu.

Hüvitise võimalused kuivavad kokku

Sotsiaalministeeriumi andmetel on tänaseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 65% hooldekodude klientidest ja nähakse, et vaktsineeritud eakad hooldekodude kliendid põevad haigust kergemini läbi, samuti satub vähem inimesi hooldekodudest haiglaravile. Ministeeriumi hinnangul täidab vaktsineerimine eesmärki ja aitab ennetada väga raskeid COVID-19 haigusjuhtumeid ning ka surmajuhtumeid. Eestis on hooldekodudes surnud 274 inimest, mis on 26% kõikidest surmadest (1064). Hooldekodudes on kokku nakatunud 3053 inimest.

Senimaani hüvitas riik hoolekandeasutuse tööjõukulusid nakkuspuhangu korral, olenemata vaktsineerimise seisust, aga valitsus otsustas 9. märtsil, et edaspidi saavad esitada taotluse kulude hüvitamiseks üksnes need asutused, kus on levinud nakkus ning kus pole veel lõpetatud vaktsineerimisi kahe doosiga.

„Tööjõukulude katmise meede oli tarvilik olukorras, kus hooldekodude töötajaid ja teenuse kasutajaid ei olnud võimalik vaktsiini puudumise tõttu viiruse eest kaitsta. Tänaseks on olukord muutunud ning vaktsiin on hoolekandeasutustele kättesaadav ehk need hooldekodud, kellele on vaktsiini pakutud ja kus vaktsineerimisest keeldutakse, edaspidi riigi toetust ei saa,” ütleb Kuuse. Paar taotlust on veel ministeeriumile laekunud.

Muus osas näeb Kuuse, et riik on töötukassa ja kutsehariduskoolide toel aidanud sektoril vajalikke töötajaid leida ning koolitada. Lisaks rahastab haigekassa õendusabi teenust üldhooldekodudes. „Üldhooldusteenus on omavalitsuste korraldatav sotsiaalteenus ning ca 60% üldhooldekodudest on omavalitsuste hallata. Riik on toetanud omavalitsusi nii kriisi ajal kui ka väljaspool seda. Sealhulgas koduhooldusteenuste arendamiseks, et inimesed saaksid hoolekandeasutuse asemel elada pikka ja väärikat elu kodus ka eakana,” toob Kuuse välja.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused