Tallinna-Rapla-Türi maantee kilomeetritel 17,7 kuni 21 paiknev keskpiire on tekitanud vastakaid arvamusi. Kas möödasõitude välistamine muudab liikluse ohutumaks või on efekt hoopis vastupidine? Transpordiamet on selle lõigu kohta tellinud kaks uuringut.
Ameti Põhja piirkonna strateegilise planeerimise juht Jaan Tarmak ütles, et lähiajal ei ole plaanis sellel lõigul muudatusi sisse viia.
Tallinna-Rapla-Türi maanteele rajatud keskpiirded kerkisid aruteluteemana üles reedel, 23. aprillil toimunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) täiskogu istungil. Kõnealune Kirdalu-Tagadi keskpiirdega katselõik ei asu geograafiliselt küll Rapla maakonna piires, aga see mõjutab kõiki liiklejaid, kes sõidavad Rapla ja Tallinna vahel. Keskpiire rajati maanteele 2019. aastal ning vastakaid arvamusi on see tekitanud algusest peale. Toona ehitati see põhjendusega, et möödasõitude välistamine likvideerib võimaluse laupkokkupõrgeteks ja muudab kogu liikluse ohutumaks. Viimase kümne aasta jooksul (2010 kuni 2019) on sellel lõigul toimunud viis inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud üksteist ja hukkunud üks inimene.
ROL-i täiskogu istungil peetud arutelu keskendus jalakäijate ja jalgratturite ohutusele. Samuti pöörasid sellele tähelepanu kohalikud elanikud, kes osalesid Transpordiameti tellitud uuringus, mis valmis 2020. aasta detsembris. Üks kohaliku inimese arvamus: “Enam ei liigu ei jala ega rattaga. Üliohtlik. Mõttekas sõita ainult maasturi või sõjaväe autodega, tankidega. Möödasõite tahetakse teha ka sellel kitsal ribal. Juhid väga närvilised, kui sõidad alla 80-90 km/h.”
Teine näide veel: “Piirded segavad liiklust. Puudub kergliiklustee. Tehti hullemaks! Pimedas pole võimalik hästi tuvastada mahakeeramise kohti, et koju jõuda. Rääkimata külalistest. Jalgsi ja rattaga ei liigu enam uuel teel.”
Kõige suurema probleemina toodigi välja kergliiklustee puudumine. Sellele juhtis tähelepanu üheksa vastajat. Seitse vastajat tõi välja, et enam ei julge sellel teelõigul jalgsi ega rattaga liigelda.
Jaan Tarmak Transpordiametist sõnas, et Tallinna-Rapla-Türi maantee keskpiirde lõigul ei ole plaanis põhimõttelise liikluskorralduse ega tee-elementide osas lähiajal muudatusi teha. Küll aga kaalub Transpordiamet võimalust laiendada tugipeenart poole meetri võrra, et seal saaksid liikuda jalakäijad ja ratturid. Samuti on võetud plaani piirdelati ja piirdeotste tähistuse parandamine – see tähendab helkurite ja märgutulede lisamist.
“Ühtlasi kaalume kummipostide paigaldamist tee teljele enne piirde algust, et üleminek piirdele oleks liikleja jaoks „pehmem“ ja mitte nii ootamatu,” rääkis Tarmak. Märkimisväärne on seegi, et tegemist on pilootprojektiga ning rohkem selliseid tõkkeid kaherealistele maanteedele paigaldatud ei ole. “Tegemist on pilootprojektiga, sarnaste lahenduste loomise osas tulevikus kogume veel infot ja tagasisidet liiklejatelt. Seniks lükkame edasi otsuse uute 1+1 keskpiirde lõikude tegemise ja lõikude valiku osas,” ütles Tarmak.
Ametnikke on liiga palju! Lugedes seda kantseliidist nõretavat vastust saan tulla ajakirjanikule appi ja lisada siia tõlke: “Tegime suure hulga rahva rahaga eksperimenti, mis algusest pääle oli nurisünnitis, nüüd saime praktikas ka oma rumalusele kinnituse, aga me ei tagane, laseme lollusel kesta! Sellest pole midagi, et see lõik oluliselt ohtlikumaks sai.” Igapäevase selle lõigu läbijana võin Transpordiametile abiks olla ja tuua välja olulised liiklusohtlikud puudused, mida selle ametkonna tegelased ei suuda märgata: – vasakpöörded tuleb sooritada üle kahe erisuunalise sõidurea, kusjuures piire ja sellele paigaldatud tähised piiravad nähtavust – väiksemgi avarii (ja nende arv on piirde paigaldamisest suurenenud!) põhjustab ummiku… Loe edasi »
Milleks viriseda, oleks nõeltel aju, poleks seda nn koleehitist vaja. Seega, pole vaja ninapidi teiste tagumikus sõita!
Võtke vabalt! Sõidan ka aastaid ja pole probleemi.
Mis need nõelad asjasse puutuvad jääb arusaamatuks! Just nimelt sõidad aastaid ja pole probleemi, siit küsimus, miks oli vaja selle jama peale pool miljonit rahva raha kulutada! Selle sajandiehitisega küll ühtegi rikkujat ja teistest mittehoolivat liiklejat ümber ei õpeta.
Paistab nagu sedamoodi, et ühe probleemi “lahendamiseks” teeme lihtsalt liikluskorralduse ohtlikumaks ja halvasti hooldatavaks ja sellega on justkui kõik lahendatud.
Aga noh, mis rääkida, ilmselt osale meeldib, vähemalt tehti midagigi millegi/kellegi kaitsmiseks millegi vastu (või eest), millest tavaliikleja aru ei saa.