Pühapäevane emadepäev oli Käru kogukonna jaoks mitmekordselt eriline päev. Peale Käru laste väikese muusikalise ja tantsulise kontserdi avati sel päeval seinamaaling “Helista emale”, Käru muuseumi uus näitus “Kaksikud, kolmikud ja nende kärud” ning kuulutati 19. korda välja Käru kogukonna aasta ema.
Kuna aeg on selline, nagu ta on, peeti emadepäeva vabas õhus, raudteeaida ja jaamahoone vahelisel alal. Päeva juhtinud Türi kultuurikeskuse kultuurispetsialist Rein Liivik alustas Lydia Koidula surematu luuletusega “Ema süda” ning juhatas mitmikute kärude näituse sisse küsimusega, kas siis, kui lapsi on korraga rohkem kui üks, on vaid suurem käru või on ka suurem süda?
Ema süda mõtleb alati oma laste peale, ka siis, kui nad on pesast välja lennanud, oma elu peal. Täiskasvanud laste elu kipub pahatihti nii kiireks minema, et pole aega emale isegi helistada. Käru kõige uuem ja suurem kunstiteos, maaling ühe laguneva maja otsaseinal aga kannab nime “Helista emale”, meenutamaks, et me ikka võtaks aja ja suhtleks oma emaga.
Seinamaali idee autor on Käru muuseumi eestvedaja Aljona Suržikova, kelle jaoks emadus ja emaks olemine on olulisel kohal kõigis tegemistes. Avamispäeval oli kohal ka maalingu tegija kunstnik Leho Rubis, kes sõnas, et koostöö Aljona ja kogu tema perega oli väga meeldiv. Maalimisprotsessi tegi aga keeruliseks asjaolu, et ilusaid ilmasid oli vähe, nii et ilmselt vajab maaling veel natukene kohendamist.
Kuna pärast haldusreformi kuulub Käru Türi valla alla (aga mõtetes on see paljude jaoks siiani osa Raplamaast), võttis sõna ka Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, kes sõnas, et emadepäeval on kõige tähtsam, et me oma emadele mõtleksime ja nendega suhtleksime kas virtuaalseid kanaleid kasutades või isiklikult. Ja mis saaks olla veel toredam kui tähtsat päeva vürtsitada mõne erilise sündmusega. Siemann lisas, et ilmselt on seinamaaling ja uue näituse avamine Aljona ja tema tugimeeskonna jaoks nagu oma lapsukese sünd.
Käru aasta ema on Aljona Suržikova
Kuid nagu lapsed kasvavad, kasvavad ka Käru muuseumi näitused. Kuigi mitmikute kärude näitus sai avatud, ei ole see siiski valmis. See areneb ja kasvab edasi, täieneb piltide ja lugudega, mida inimesed jagavad. Nii kutsus Aljona rahvast üles ka edaspidi neile külla tulema. „Meie muuseum areneb kogu aeg ja meil on pidevalt midagi uut ja põnevat, mida vaadata.“
Kuid enne, kui kümneste gruppidega sai minna vaatama mitmikute kärusid, kuulutas aasta ema 2020 Rutt Vaarmari välja selle aasta ema. Iseloomustust kuulates said ilmselt paljud juba aru, et nimi, mis kohe välja hüütakse, on Aljona Suržikova. Aastal 2012 ostis ta perega Kärusse vana maja ja majast leitud põnevatest asjadest sai alguse MTÜ Käru Heade Tegude Muuseum. Esialgsest ideest kasvas välja idee koguda lapsevankreid, kärusid ja talletada lapse kasvamisega seotud ajalugu. Oma arvukatesse tegemistesse kaasab Aljona nii tervet kogukonda kui ka enda peret, kus kasvab kolm last. Tabavalt tõi üks õnnitleja välja, et ühe muuseumi sünniks on vaja väga suurt jõudu – keerist või tornaadot – ja Aljona just selline keeris on, mis endaga kaasa tõmbab. Ühele tragile emale (ja ka isale) mahub kohustusi alati juurde ja nii on Käru kogukonna elu tänu Aljonale varasemast hullem, kuid ka ägedam.
Aljona ise end klassikaliseks emaks ei pea, kuna kes teine sõidab kolmekuuse lapsega Siberisse filmifestivalile või kaheaastase lapsega Hiinasse. Oma tegemistega on ta aga eeskujuks nii oma lastele kui ka teistele emadele.
25 kg kaaluv käru
Koos aasta ema tiitliga sai Aljona kingiks ka ühe isemoodi eseme. Päevajuht rääkis, et kui ta paar päeva varem sellist käru-pink-seadeldist internetis nägi ja teada sai, kes saab aasta emaks, otsustas ta, et võiks midagi eriskummalist valmis teha. Nii meisterdas Türi kultuurikeskuse majahoidja Edgar Orumägi kaks päeva teistmoodi käru, millesse on kätketud ka natukene ajalugu. Nimelt on pingi lauad pärit Käru simmaniplatsi lavalaudade alt.
Mitmikute kärude näitusel on väljas ka kaksikute ja kolmikute fotosid ja nii mõnelgi külastajal jagus äratundmisrõõmu, kui mõnd tuttavat nägu kohtas. Mõned piltidel olnud pered olid sel päeval ka ise Kärusse kohale tulnud.
Üks uuematest kolmikute kärudest oli tähelepanuväärne selle tõttu, et ilma lasteta kaalus see juba 25 kg, nii et mitmike emadel peab ikka rammu olema. Kärusid on peale Eesti saadud Norrast, Soomest ja Prantsusmaalt. Näituse vanim käru ongi üks uhke 19. sajandist pärit kaksikute käru Prantsusmaalt. Peale piltide ja kärude on näitusel ka palju nukke ja ikka vähemalt kahekaupa. Mõned lausa sellised, millega pole päevagi mängitud.
Kuid mitmikute sünd ei tule alati rõõmupisaratega. Läbi ajaloo on olnud juhtumeid, kus vanem peab matma korraga mitu väga pisikest last. Üks ruum kahe väikese valge kirstuga on ka sellele teemale pühendatud.
Tulles tagasi rõõmsamate teemade juurde, siis tänu sellele, et Käru vanas raudteeaidas on end nüüd sisse seadnud näitus, nähti enne selle avamist palju vaeva ka hoone endaga. Mai alguse talgute käigus puhastati fassaad vanast värvist ja pintseldati üle. Näituse tarbeks said korda esimese korruse ruumid, teise korruse omad ootavad oma järge. Abi näituse loomiseks sai Aljona ka Hooandja kaudu, kus 160 inimest toetas seda, et muuseum saaks vahendeid kärude soetamiseks, renoveerimiseks ja fotode trükkimiseks.
