Teisipäevase seisuga on Raplamaal 78 aktiivset koroonaviiruse haigusjuhtu. Terviseameti sõnul on haigestumise intensiivsus jätkuvalt kõrge ja viiruse levik ulatuslik.
„Raplamaa regioonides on haigestumine aeglases languses. Lähiajal on oodata, et nakatumine stabiliseerub,” kirjeldas olukorda Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Margit Kallas. Ta tõi välja, et murelikuks teeb UK mutatsiooniga viiruse tüve laialdane levik.
„Raplamaa haigestumised kahe viimase nädala võrdluses on languses. Koldeid ei ole, kuid kui koolid ja lasteaiad avatakse, võib nakatumine kasvada,” ütles Kallas.
Koroonaviirusesse nakatumiste arv on viimastel nädalatel langenud, kuid Kallase sõnul keeras nakatumiskordaja trendi näitav kõver mitmes maakonnas taas tõusu poole. See tähendab, et piirangute leevenemise järel võib epidemioloogiline olukord taas halveneda. Ta tõi välja, et kuigi üritused on lubatud, tuleb siiski kaaluda, kas neid hetkel sellises ulatuses läbi viia.
„Terviseamet kutsub seetõttu inimesi üles säilitama kainet pead ja jätkuvalt vältima kõiki ebavajalikke kontakte, sest kätte võidetud saavutused võivad kiirelt käest minna. Oleme jõudnud nakatumiste arvult alles möödunud detsembri tasemele,” tuletas Kallas meelde.
Seega soovitab Terviseamet kõigil oma telefoni laadida HOIA.me mobiilirakendus, mis tuvastab võimalikke kontakte viirusekandjaga senisest täpsemalt. „See on hea abiline olukordades, kui viibite restorani väliterrassil või näiteks kingapoes ja puutute kokku võõrastega,” lisas Kallas.
Samuti on oluline, et ka vaktsineeritud inimesed peaksid kinni kõikidest kehtestatud piirangutest ja jälgiks ennetusmeetmeid.
„Ükski kasutatavatest vaktsiinidest ei ole sada protsenti efektiivne. Nii Pfizer/BioNTechi kui ka Moderna vaktsiinid osutusid kliinilistes katsetes 93-95% protsendi ulatuses tõhusaks. See tähendab, et üks kahekümnest vaktsiini saanud inimesest võib süstist hoolimata jääda kaitseta, nakatuda ja levitada haigust teistele. COVID-19 vaktsiinid kaitsevad inimest raske põdemise eest, kuid ei hoia täielikult ära nakatumist ja viiruse edasiandmist teistele. Ka pärast vaktsineerimist võib inimene enese teadmata COVID-19 nakkuse saada ja seda levitada,” ütles Kallas.
Reovees viiruse sisaldus langeb
Andmeid koroonaviiruse kohta koguvad ka Tartu Ülikooli teadlased reoveeseire kaudu. Iga nädal võetakse reoveest proovid, et hinnata koroonaviiruse sisaldust. See on üks viis varjatud haiguskollete avastamiseks ja üldise olukorra hindamiseks.
Raplamaal võetakse seire käigus proove erinevatest kohtadest. Raplast kui maakonnakeskusest võetud reoveeproovid on kogutud 24 tunni jooksul reoveepuhastit läbinud veest komposiitproovidena. „Selline keskmistatud tulemus annab kõige tõepärasema pildi,” selgitas Tartu Ülikooli molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Veljo Kisandi.
Lisaks Raplale koguvad teadlased stabiilselt punktproove ka Märjamaalt ja Järvakandist. Need kajastavad olukorda proovivõtu hetkel. „Seepärast tuleks nende kohtade tulemusi vaadata pigem erinevate nädalate võrdluses kujuneva trendina,” lisas Kisandi.
Kisandi sõnul on Rapla reovees viimaste andmete põhjal (7. mai seisuga) täheldatav koroonaviiruse sisalduse langustrend. „Kui varem on olnud siin näidud väga kõrged, siis nüüd on kõrged. Järvakandi tundub olevat samuti languses. Kohila jäi meil lõpuks analüüsitavate kohtade nimekirjast välja, kuna seal on palju proove, millest ei õnnestu korrektselt tulemust mõõta. Märjamaa reovees oli viimati märgata koroonaviiruse sisalduse tõusu, aga kas see jätkub, on raske öelda. Juuru ja Kehtna reoveekaevudest on suhteliselt harva viirusesisaldust mõõdetud, mistõttu seal muutuste trendi hinnata ei saa,” selgitas Kisandi.
