Sisuturundus
2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõpevad tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta alguses. Hoiame teid kursis, kuidas nii projekteerimis- kui ka ehitustööd Rapla maakonnas edenevad ning ootame teid küsimusi esitama ja tagasisidet andma.
Harju-Rapla maakonnapiirist Tootsini ulatuv projekteerimislõik on 71 km pikk ning koosneb viiest alamlõigust. Raudtee projekteerimistöid teostab Hispaania insenerifirma IDOM ja raudteega ristuvate objektide (viaduktid, ökoduktid, sillad, tunnelid) rajamise eest vastutab Rail Baltic Estonia.
Raudteelõik hõlmab Raplamaal:
– 5 raudteesilda
– 19 maanteeviadukti
– 1 raudteeviadukt
– 12 ökodukti
Ca 100 truupi vee ja loomade läbipääsuks
Projekteerimisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), et leida raudteele parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui ka inimkeskkonnaga. Keskkonnamõjude hindamine toimub Rapla maakonnas ning Pärnu maakonnas kuni Tootsini kulgevas projekteerimislõigus kolmes osas. Tänaseks on Rapla maakonnas valminud piirkonna esimese lõigu (Harju – Rapla maakonna piir – Hagudi) KMH, mida praegu veel läbi vaadatakse. KMH avalik väljapanek algab eeldatavalt 2021. aasta septembris ning aruande heakskiitmiseni loodetakse jõuda 2022. aasta märtsis.
Ehituslepingud ehitajatega
Rail Balticu Raplamaa esimeste rajatiste ehituslepingute sõlmimine seisab ees käesoleva aasta suvel ja ehitustööd lähevad lahti juba sel sügisel.
Sellel aastal on plaanis hakata rajama järgmisi objekte:
1) Loone ökodukt
2) Künka tee viadukt
3) Tagadi tee viadukt
4) Urge ökodukt
5) Kalevi ökodukt
Juurdepääsuteed ehitusobjektidele
Kohila ja Rapla vallavalitsuse esindajatega arutleti aprillikuus esimeste rajatiste ehitustranspordi juurdepääsu teemal. Anti ülevaade olemasolevate teede seisukorrast ja vaadati üle Rail Baltic Estonia OÜ esindaja poolt kohapealne teede olukord. Lepiti kokku, milliseid vallateid on võimalik kasutada ehitusmaterjalide transpordiks esimeste rajatiste ehitamiseks.
Et Rail Balticu ehituse ajal veoteed säiliksid, tuleb ehitajatel lisaks uute rajatiste ehitamisele säilitada ka olemasolevate teede seisukord. Selleks fikseeritakse enne ehituse algust koos ehitaja ja Rail Baltic Estonia OÜ esindajaga teede seisukord.
Kaardistati ära olemasolevate teede seisukord, vt fotol Kurtna tee praegune seisukord, mille kaudu on võimalik liikuda rajatava Urge ökodukti juurde.
Ehitaja peab arvestama olemasolevate kruusa- ja freespurukattega veoteede eelneva parendustegevusega. Nõrga kandevõimega kohtades tuleb enne põhitööde teostamist viia läbi teede kandevõime tõstmisega seotud ehitustöid, et oleks võimalik ehituse ajal tagada rasketehnika ligipääs ehitusobjektile.
Rail Balticu rajatiste ehitustööde käigus tagatakse elanikele ja kohalikule transpordile takistusteta liiklus.
Algatati Raplamaa kohalike peatuste planeerimise ja projekteerimise hange
Hanke eesmärk on leida peatöövõtja, kelle ülesandeks saab olema Rail Balticu Kohila, Rapla ja Järvakandi peatuste detailplaneeringute koostamine ning terviklik projekteerimine kuni ehituslubade taotlemiseni. Samuti kolme erineva modulaarse jaamahoone ja ooteplatvormide vahelise ülepääsu tüüp-projekteerimine, mida oleks võimalik kasutada ka teistes Rail Balticu kohalikes peatustes üle kogu Eesti. Järgmistes kohalikke peatusi puudutavates hangetes on plaanis viia sama protseduur läbi Harjumaa ja Pärnumaa peatuste osas, kuid ilma hoone tervikliku projekteerimiseta.
Rahvaarvu erinevust ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Balticu kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui ka hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud suur nn landmark tüüpi jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.
Raplamaa Rail Balticu kohalike peatuste ehitamisega tahetakse alustada 2024. aastal.
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võtke ühendust: Arto Lille, rajatiste ja põhitrassi projektijuht – [email protected]
Maade omandamine
Maade omandamine toimub paralleelselt põhiprojekteerimisega. Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks 328 maatükki. Maade omandamise menetlusi viib läbi Maa-amet.
Maade omandamisega seotud küsimuses võtke ühendust:
Katrin Rannama, maakorraldaja-planeeringute ekspert – [email protected]
Raudtee kulgemise ja täna planeeritud objektide asukohaga on võimalik tutvuda ka vastavas kaardirakenduses, mis asub www.rbestonia.ee.
