4.4 C
Rapla
Kolmapäev, 24 apr. 2024
UudisedRattakell ja ülekäigurajad – kuidas nendega ikkagi on?

Rattakell ja ülekäigurajad – kuidas nendega ikkagi on?

2021. aasta esimeste kuude jooksul on politsei kogu Eestis registreerinud üle kolmekümne õnnetuse, mis on seotud elektriliste kergliikuritega.

Vahetult enne suve kohtab tänavatel aina enam jalgrattaid, elektrilisi tõukerattaid ja teisi kergliikureid. Ühest kohast teise saab nendega küll kiiremini kui jalgsi, ent nendega kaasnevad liikluses ka ohtlikud olukorrad. Ohtlikud olukorrad võivad olla tingitud mitmest tegurist.

Jalgratturite ja kergliiklusteedel sõitvate elektriliste liikurite ohutusest räägivad Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaspar Kõiv ja piirkonnavanem Jaan Sildoja. Arutasime kahte võimalikku stsenaariumit, mis liikluses võivad aset leida.

Jalgratta üks kohustuslik osa on rattakell, millega anda märku, kui rattur on jalakäijast möödumas. Kui ta seda ei tee, võib väga kergesti tekkida ohtlik situatsioon või isegi kokkupõrge. Haiget saavad sel juhul mõlemad osapooled.

Jaan Sildoja tõi välja, et kuigi rattakellaga endast märku andmine ei ole seaduse järgi kohustuslik, on see igal juhul soovituslik. “Jalgrattur peab arvestama jalakäijatega ja nendest möödumisel tuleb kiirus maha võtta. Kihutada ei tohi. Kiirust keegi seal muidugi ei mõõda, aga see peaks olema iseenesestmõistetav tegevus, et jalakäija läheduses ma võtan kiiruse maha,” rääkis Jaan Sildoja.

Kaspar Kõiv lisas, et kiiruste vahe on sellises olukorras vältimatu, aga igal juhul tasub ratturil endast kellaga märku anda, kui ta läheneb jalakäijatele selja tagant. Sildoja rääkis veel, et kui politsei kontrollib koolide juures laste jalgrattaid, juhitakse tähelepanu ka signaalkella vajalikkusele. Sellised kontrollkäigud toimuvad nii kevadel kui ka sügisel.

Kaitsekiivrit võiksid kanda ka täiskasvanud

Ülekäigurada ületades ei ole jalgratturil kohustust ratta seljast maha tulla, aga sellisel juhul peab ta veenduma, et rada on ohutu ületada. Auto ees ei ole ratturil sellises olukorras eesõigust. Kui ta tuleb rattalt maha ja ületab raja jalakäijana, siis tal on eesõigus.

“Me soovitame alati tulla ratturil sadulast maha ja ületada ülekäigurada jalakäijana. Nii on rohkem aega vaadata ja reageerida. Ratturina kiputakse keerama ülekäigurajale ilma vaatamata ja sedasi on kokkupõrked kergemad tulema,” rääkis Sildoja.

Ratta peal ülekäigurada ületades tuleb seda teha jalakäijale sarnase kiirusega. “See annab autojuhile aega situatsiooniga arvestada ja ka rattur ise saab ohutuses veenduda. Ohutuses tuleb veenduda igal juhul,” rääkis Kaspar Kõiv.

Kui rääkida statistikast, siis registreeriti 2020. aasta jooksul Rapla maakonnas viis kergliiklejatega õnnetust. Sinna alla lähevad jalakäijad, ratturid, rulluisutajad ja teised kergliiklejad. Nendes viies õnnetuses said kannatada kolm jalakäijat ja üks jalgratta turvatoolis istunud laps. Lisaks hukkus üks jalakäija. Statistika on kurb – viis õnnetust ja üks hukkunu. Ajavahemikus 1. jaanuar kuni 15. mai 2021 juhtus Raplamaal üks kergliikleja osalusega õnnetus, kus viga sai jalakäija.

Ütlematagi on selge, et liikluses peab jalgratas olema tehniliselt korras. Tal peavad olema töökorras pidurid, signaalkell, helkurid (ees valge, taga punane), kodaratel valge või oranž helkur. Pimedal ajal sõites peab rattal olema ees valge ja taga punane tuli. Alla kuueteistaastane rattur peab kandma kiivrit. Politsei soovitab kaitsekiivrit kanda kõigil, ka täiskasvanutel, sest õnnetuse korral võib see päästa rasketest vigastustest.

Kergliikuril pole auto ees eesõigust

Lisaks jalgratastele ilmub tänavapilti aina enam kergliikureid nagu elektrilised tõukerattad ehk sähkud, monorattad, tasakaaluliikurid ja rulad. Nende maksimaalne kiirus on 25 kilomeetrit tunnis, mis on tunduvalt kiirem kui jalakäijal. Kaspar Kõiv pani kõigile elektrilise kergliikuriga sõitjatele südamele, et kõnniteel teistest möödumisel tuleb sõidukiirust märgatavalt vähemaks võtta. “Ristuvate teede juures tuleb igal juhul hoog maha võtta. Ühtlasi tuleb teada, et ülekäigurada tohib ületada ainult jalakäija kiirusel ja kergliikuril puudub eesõigus auto ees,” rääkis Kõiv.

Kõiv tõi välja, et kergliikurid on aina populaarsemad ning enne nendega liiklusesse minemist tuleb selgeks teha nende sõiduomadused.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare