8.8 C
Rapla
Esmaspäev, 16 mai 2022
spot_img

Koolipere puhkab, kool uueneb

Suvi toob tühjad koolimajad, mis võimaldab neid edukalt renoveerida. Kõige ulatuslikumad tööd toimuvad tänavu Märjamaal.

Uuendustööde käigus saavad õpetajad endale uue garderoobiruumi, kõik klassiruumid saavad uued klaasist avaga uksed, koridoride seinad saavad uued katted, klassiruumidesse viiakse uued valamud ning koridorid saavad igale korrusele ka siseaknad. Lisaks paigaldatakse tööde käigus uus veetorustik, uuendatakse elektrisüsteemi ning vahetatakse ära hulga aknaid, mis on varasemate renoveerimistööde ajal vahetamata jäänud. Igal korrusel on eri toonides uksed, mis hallikatele seintele mahedat värvi juurde annavad. Esimesel korrusel on kõik uksed kollased, teisel rohelised ja kolmandal sinised.

Märjamaa gümnaasiumi ruume on etapiviisi renoveeritud läbi aastate. Hiljutisemad renoveerimistööd jäid aastatesse 2019 ja 2018, kuid veel enne praeguse remondi algust oli osa koolist säilinud sellisena, nagu ta 1967. aastal loodi. Palju oli veel jälgi ka 1990-ndate aastate lõpu remondist. Pärast praegusi ulatuslikumaid töid saab koolimaja ühtlasemalt tänapäevase välimuse, kuid mõned tööd jäävad siiski ka ootele.

Kuigi suuremad muudatused viiakse ellu koolimajas sees, on saanud ka Märjamaa gümnaasiumi peamine sissekäiguala värskema ilme. Meie külaskäigu ajal oli puudu veel kooli logo. Peamiselt värskendatakse praeguste töödega just koridore. Klassiruumid on juba varasematest remontidest tänapäevased, aga koridorid ootasid veel oma aega. Koridoridesse on tulemas ripplaed ning LED-valgustid. „Ripplagi summutab müra,” selgitas Märjamaa gümnaasiumi direktor Kalle Uusmaa. Kõik koridorivalgustid hakkavad edaspidi töötama liikumisanduritega, lülitudes vajadusel sisse, kui keegi hämaras ruumi siseneb, ning kustudes, kui liikumist ei ole.

„Keegi ei teadnud, kust mingid juhtmed jooksevad,” rääkis direktor. 1967. aastal veetud elektrisüsteem on ajale jalgu jäänud, peitub kuskil seinte sees ning kogu juhtmestikku välja võtma ei hakatudki. Voolu juhtmetes ei ole ja need jäävadki seintesse peitu. Muret tekitasid ka koridoride kipsseinad, mis müra ja suure liikumisega kippusid vetruma. Kipsi asemel seinad krohvitakse.

Kipsseina eemaldamise käigus ilmusid välja ka vanad aknad, mis vanemat hoone osa uuemast eraldasid. Aastakümneid peidus olnud aknaavasid otsustati nutikalt ära kasutada, et tuua koridori rohkem päevavalgust. Nii jääb igale korrusele siseaknaid, mis lasevad läbi valgust, kuid aknad on samas piisavalt kõrged, et otseselt klassiruumi piiluda ei luba. Olulise muudatusena hakkavad uued klassiruumide uksed senisest paremini müra summutama, kuid samal ajal tulevad need aknaga, et avatust juurde tekitada, selgitas Uusmaa.

Mida koolipere ise kõige enam neist muudatustest ootab? „Eks nad ikka ootavad visuaalset. Visuaalselt oli koolimaja väga väsinud, eriti teine korrus. Nüüd saab töökeskkond olema soliidne, viisakas ja mõnus,” ütles direktor.

Nende töödega ei ole aga renoveerimine täielikult lõppenud. Ootele jäävad mahukad kanalisatsioonitorustiku tööd ja koolimaja põrandate ühtlustamine. Osaliselt katab koridorides jalgealust veel nõukogudeaegne parkett.

Väiksemad remondid ja suuremad alustamised

Kohila valla haridushoonetes on suuremad tööd käimas gümnaasiumihoones. Tööde käigus korrastatakse Kohila hoonekompleksis vana maja osa kahe korruse laed ja sööklaesisel alal vahetatakse põrandaplaadid. Lisaks remonditakse ka vana osa katuse tuulekastid, ütles abivallavanem Villu Karu. Samal ajal viiakse läbi pisiremonti ka Hageri rahvamajas olevates algklasside ruumides.

„Kohe saab loodetavasti alustada koolivõrgu korrastamise meetme raames rahastuse saanud projekti “HEV õppekeskkonna parendamine Kohila Gümnaasiumis” ehitustöödega – kaks väikeklassi saavad uue kuue ning rajatakse juurde kaks tugispetsialistide kabinetti,” rääkis Karu.

Rapla abivallavanem Jüri Morozov andis teada, et valla korraldatud suurematest töödest koolide renoveerimisel on käimas Hagudi kooli kanalisatsioonisüsteemi ehitus. Plaanis on alustada Kaiu koolimajas renoveerimistööde ja uue lasteaiahoone ehitusega, sõnas Morozov. Riiklik koroonatoetusraha suunatakse samuti Kaiu hariduskeskuse ehitusse. Selle abil luuakse hoonesse ventilatsioonisüsteem.

Kehtna vallas sel hooajal suuremaid renoveerimistöid koolimajades ei tehta. Abivallavanem Katrin Velleste sõnul said olulisemad tööd tehtud aasta esimeses pooles.

Väiksemaid töid korraldavad igas omavalitsuses koolid ka ise, toimetades iseseisvalt oma eelarve piirides.

spot_img
Eelmine artikkelKäsitöölane: Nahast nahka
Järgmine artikkelPidu merel ja merega
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised