8.3 C
Rapla
Esmaspäev, 25 okt. 2021

Kehtna kaasav eelarve toetab Estonia järve korrastamist

Kehtna valla esimese kaasava eelarve võiduideeks hääletas rahvas Estonia paisjärve puhkeala parendamise. Kehtna vald pakkus tänavu esimest korda välja kaasava eelarve. Idee on lihtne. Kõik soovijad said esitada ideid, mis on avalikult kasutatavad ja pakuvad avalikku hüve. Rahvahääletuse tulemusel selgus neist kõige populaarsem, mille elluviimiseks on vald eraldanud 10 000 eurot.

Ühtekokku andis kaasava eelarve esimesel rahvahääletusel oma hääle 527 Kehtna elanikku. Möödunud nädala lõpus tegi vald tulemused avalikuks. Ligi pooled ehk 251 häält kogus MTÜ Arendusselts Koduaseme poolt välja pakutud idee korrastada Estonia paisjärve puhkeala. MTÜ juhatuse liige Leaanyka Leisson ütles, et sedavõrd suur võit tuli neile endalegi üllatusena. Ta usub, et selle taga oli MTÜ-sisene meeskonnatöö, mille eesmärk oli edastada infot kaasava eelarve kohta võimalikult paljudele inimestele.

Aga ka Estonia järv ise on kohalikele populaarne supluskoht. Hoolimata sellest, et võimalused ajaveetmiseks on seal pigem kasinad. „Kogu kaldaosa koosneb järve rajamise käigus lükatud savist, mis on kuivades kivikõva ja vihmaga porine. Liivaranda asendab hunnik liiva ja kruusa segu, millest vihmad pehmema osa vette uhuvad. Liivatatud põhjaga ujumisala on nii väike, et rahvarohkemal ajal peab järjekorda võtma, et suplema saada,” selgitas MTÜ oma idee kirjelduses. Nii oligi projekti eesmärk unarusse jäänud paiga tingimusi parandada. Seda enam, et Estonia puhkeala arendamine on välja toodud nii Saunaküla arengukavas, Kaerepere piirkonna arengusuundade dokumendis kui ka Kehtna valla arengukavas.

MTÜ eestvedamisel võeti piirkond suurema tähelepanu alla tegelikult juba möödunud aastal. MTÜ tegi Facebooki grupi „Estonia järve olevik ja tulevik“, mis koondab huvitatud inimesi. Möödunud aasta oktoobris korraldas MTÜ talgud, mille käigus korrastati kraaviperv mahavõetud puudest. Samuti leiti järve kõrval asuvalt looduskaitsealalt koormatäis eterniiti, mis ära koristati. Selliseid talguid on plaanis ka tulevikus läbi viia. Ühtlasi on töös projekt paisjärve toiteveekraavide ja truupide puhastamiseks koostöös Kehtna vallavalitsusega.

Kaasava eelarve idee keskendus aga kitsalt just ujumispiirkonnale. Plaanis on laiendada praegu sisuliselt olematut liivaranna osa. Leisson tõi välja, et oluline on seda tehniliselt nii teha, et liiv ka püsima jääks. Veel nägi ettepanek ette ujumisala taimestikust puhastamist ning lastele mõeldud madala osa suurendamist, et lastel oleks turvalisem supelda. Eesmärk on kogu ala üle vaadata ja läbi mõelda, et kõik oleks loogiliselt paigutatud.

„See oli meie kui kogukonna idee, aga meie ise teostaja ei ole,” selgitas Leisson. Idee viib ellu Kehtna vald. Kaasava eelarve tingimuste kohaselt peab idee saama ellu viidud hiljemalt järgmise aasta lõpuks.

Ideed, kuidas piirkonda arendada, ei saa aga kaasava eelarvega otsa. „See on väike killuke,” tõdes Leisson. Kogukond unistab ka kenast mänguväljakust, grillimisvõimalusest ja telkimiskohtadest.

Teise koha sai 78 häält kogunud Järvakandi madalseikluspark. Kolmanda koha sai 37 häälega Paluküla ujumiskoha korrastamine. Hääletus leidis aset 10. juulist 10. augustini.

Kehtna valla arendusjuht Varri Väli ütles, et vallale laekus 11 asjalikku ideed. „Kaasava eelarve komisjon otsustas saata rahvahääletusele 9 ideed, sest kahe idee rakendumise puhul oleks hilisem ohutusnõuete jälgimine ja tagamine osutunud keeruliseks,” lisas ta. Võiduidee oli tema hinnangul põhjalikult ette valmistatud koos arvutuste, planeeritavate tegevuste ja joonistega. „Siit peaks õppust võtma ka tulevaste kaasava eelarve projektide ideede esitajad,” ütles Väli. Ta kinnitas, et kaasavast eelarvest saab Kehtna valla jaoks iga-aastane traditsioon.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised