-11.4 C
Rapla
Kolmapäev, 8 dets. 2021

Raplamaal alustatakse septembris Rail Balticu ristumiste ehitamist

Allikas: Rail Baltic Estonia

2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõpevad tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta alguses. Hoiame teid kursis, kuidas nii projekteerimis- kui ka ehitustööd Rapla maakonnas edenevad ning ootame teid küsimusi esitama ja tagasisidet andma.

Harju-Rapla maakonnapiirist Tootsini ulatuv projekteerimislõik on 71 km pikk ning koosneb viiest alamlõigust. Raudtee projekteerimistöid teostab Hispaania insenerifirma IDOM ja raudteega ristuvate objektide (viaduktid, ökoduktid, sillad, tunnelid) rajamise eest vastutab Rail Baltic Estonia.

Projekteerimisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), et leida raudteele parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui ka inimkeskkonnaga. Keskkonnamõjude hindamine toimub Rapla maakonnas ning Pärnu maakonnas kuni Tootsini kulgevas projekteerimislõigus kolmes osas.

Raudteelõik hõlmab Raplamaal:
– 5 raudteesilda
– 19 maanteeviadukti
– 1 raudteeviadukti
– 12 ökodukti
– ca 100 truupi vee ja loomade läbipääsuks

Augustikuu jooksul on Rail Baltic Estonia jõudnud nelja ehituslepinguni, mille alusel saavad just Rapla maakonnast alguse Rail Balticu viie ristumise ehitustööd.

Augusti esimesel nädalal sõlmiti ehituslepingud Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitamiseks ning samuti Tagadi tee viadukti ehitamiseks, mis ühendab omavahel Tallinna-Rapla-Türi maanteed ning Kurtna küla ja Kohila alevit. Tagadi tee viadukt võimaldab liiklusel üle raudtee liikuda ning säilitada olemasolevad ühendused. Pärast viadukti ehitamist ning samaaegselt raudtee ehitusega rajatakse viadukti alla haljastatud loomarajad.

Loone ökodukt ja Künka viadukt asuvad maastikul lähestikku – Kohila vallale kuuluv Künka tee asub Loone külas ning külgneb vahetult põllu- ja metsamassiividega. Tee ühendab Tallinna-Rapla-Türi maanteed väiksemate kohalike teedega. Uus viadukt võimaldab kohalikul elanikkonnal liikuda üle raudtee ning säilitab ka olemasolevad ühendused.

Kahte esimest objekti hakkab ühe lepingu alusel ehitama AS YIT Eesti ning Tagadi tee viadukti AS TREV-2 Grupp. “Rail Balticu erinevate objektide ja loodetavasti peatselt ka põhitrassi ehitus hakkab kindlasti lähiaastate Eesti taristuehituse turul tooni andma,” lausus TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitamise kogumaksumus on 5,3 miljonit eurot. Tagadi tee viadukti ehitus läheb maksma 2,3 miljonit eurot. Ehitustöödega tahetakse alustada juba septembris. AS YIT Eesti juhatuse liikme Margus Põimi sõnul on ettevõtte meeskond väga rõõmus, et saab anda oma kaaluka panuse Rail Balticu trassi rajamisse. „See projekt kuulub meie selle kümnendi ambitsioonikamate ja vastutusrikkamate taristuprojektide hulka,“ lausus Põim.

Tänaseks on Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitusalune maa juba raadatud ja ehitajalegi on tööfront üle antud. Rail Baltic Estonia projektijuhi Arto Lille sõnul on koostöö Kohila valla esindajatega olnud väga hea ja konstruktiivne: “Ehituse ajal on ehitaja kohustatud hooldama ja säilitama olemasolevate teede seisukorda,” ütles Rail Balticu põhitrassi ja rajatiste projektijuht Arto Lille.

Lisaks sõlmiti augustis ka juba järgmise kahe ökodukti ehituslepingud, mille kohaselt hakatakse juba lähiajal ehitama Rail Balticu põhitrassi ületavaid Urge ja Kalevi ökodukte. Kalevi ökodukti ehitamiseks sõlmiti leping AS-ga TREV-2 Grupp, kelle ehitada on Rapla maakonnas ka Tagadi viadukt. Kalevi ökodukti ehitusmaksumus on 4 549 950 eurot (+KM). Ehitus peab valmima 2022. aasta lõpuks. Kalevi ökodukt asub Rapla linnast umbes 4 km kaugusel Alu-Metsküla ja Kalevi asula lähedal. Ökodukti eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus ja võimaldada loomade liikumist üle Rail Balticu raudtee.

Urge ökodukti ehitamiseks sõlmiti leping ehitusettevõttega GRK Infra ning ökodukti ehitusmaksumus on 4 761 674 eurot (+KM). Ehitus peab valmima 2022. aasta lõpuks. Urge ökodukt asub Urge külas, kus raudtee läbib loomastiku rände osas tundlikku piirkonda. Ökodukti eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus ja võimaldada loomade liikumist üle kavandatava raudtee.

GRK Infra tegevjuhi Tarvi Kliimaski sõnul on nende ettevõte Rail Balticu ehitushankeid juba kaua oodanud ning on esimese ehituslepingu sõlmimisega väga rahul. „Anname endale aru lepingu täitmise tähtsusest ja tunneme kindlasti vastutust, siiski suudame selle rajatise õigeaegselt ning kvaliteetselt tellijale loovutada,“ lausus Kliimask.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on kohalikud ettevõtted Rail Balticu projekti ehitamiseks väga hästi valmistunud: „Algatasime eelmise aasta lõpus Rail Balticu ristumiste ehitustööde hankimiseks dünaamilise hankesüsteemi, mille abil ostame valdava osa viaduktide ja ökoduktide ehitamise. Ehitusettvõtted on reageerinud meie hangetele aktiivselt ning konkurents on olnud siiani tihe.

Väga oluline on muidugi ka see, et me ei tekitaks oma ehitustöödega suuri häiringuid kohalikele elanikele ega nende harjumuspärasele liikumisele,“ lisas Grünberg.

Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võtke ühendust: Arto Lille, rajatiste ja põhitrassi projektijuht – [email protected]

Maade omandamine

Maade omandamine toimub paralleelselt põhiprojekteerimisega. Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks eraomandist 342 maatükki, 2021. aasta juuni seisuga oli neist raudtee ehitamiseks omandatud 122 maatükki. Maade omandamise menetlusi viib läbi Maa-amet.

Maade omandamisega seotud küsimuses võtke ühendust:

Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maakorraldaja-planeeringute ekspert – [email protected]

Raudtee kulgemise ja täna planeeritud objektide asukohaga on võimalik tutvuda ka vastavas kaardirakenduses, mis asub www.rbestonia.ee

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised