Eelmisel nädalal otsustas valitsus anda kohalikele omavalitsustele 2,6 miljonit eurot toetust, et parandada koolide ventilatsiooni, kuid kuna summa on mõeldud terve Eesti peale, siis suuri asju sellega ette võtta ei saa.
Keegi ei taha enam minna distantsõppele. Ei õpetajad, õpilased ega lapsevanemad. Oluline viis seda vältida on tagada, et õppehoonetes oleks värske õhk ning koroonaviiruse levik oleks kui mitte välistatud, siis vähemalt raskendatud. Koolijuhid seisavad seega silmitsi olukorraga, kus nad peavad tagama õpperuumides värske õhu. Mõned koolid on selles osas paremas seisus kui teised ja mõnes koolis seisavad ees põhjalikud renoveerimistööd.
Et ruume tuulutada, on koolides lausa õuevahetunnid, kui kõik õpilased saadetakse värsket õhku hingama. Üle ega ümber ei saa ka ventilatsioonisüsteemist, mis peaks õhu liikuvuse tagama.
Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank rääkis, et nii palju kui on seni võimalik olnud, on ventilatsioonisüsteemi tõhustamiseks ära tehtud. Ideaalses korras see küll ei ole. Just õhukvaliteedi parandamise nimel võeti tänavu kevadel ette kogu süsteemi põhjalik puhastamine. Selleks telliti Tartust professionaalne firma. “Nad olid siin kaks päeva, et kõik ära puhastada. Ütleme nii, et päris tavalise harjaga nad seda pühkima ei läinud,” rääkis Blank.
Olukord läks küll paremaks, kuid mõnes kooli osas ei ole üldse ventilatsiooni. Nii näiteks on vaeslapse osas tüdrukute käsitööklass. Auditooriumis jällegi läheb ventilaatori sisselülitamisel ruum kiiresti külmaks. Blank sõnas, et küllap aitab probleemi vältida ümberseadistamine. Siiski tõdes ta, et kõik ei ole nii lihtne, et tee seina sisse auk ja ongi ruumides värske õhk sees. Ta avaldas ka lootust, et abi saab olema valitsuse lubatud toetusest, kuigi kiire arvutus näitab, et suurt abi kõnealusest 2,6 miljonist eurost ei saa, sest see jaotatakse ära terve riigi peale.
Mõnevõrra teistsuguses seisus on Järvakandi kool. Seal toimus eelmisel ja üle-eelmisel aastal põhjalik remont. Selle käigus pöörati muuhulgas tähelepanu ventilatsioonisüsteemi uuendamisele ning praegu sellega probleeme ei ole. Järvakandi kooli direktor Aet-Triin Vasnu väljendas heameelt, et suur investeering läks selles suhtes asja ette. “Käitume ettevaatlikult ja mõõdame kooliruumides CO2 taset, aga hea meel on just selle üle, et tehtud investeering andis kindlustunde, et me saame õppetööd jätkuvalt kooliruumides läbi viia,” rääkis Vasnu.
Riigi toetus
Probleemi olemust on tõdenud ka haridus- ja teadusministeerium ning valitsus langetas otsuse anda kohalikele omavalitsustele ühekordne 2,6 miljoni euro suurune toetus, et parandada koolide ja lasteaedade õppehoonete õhukvaliteeti. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul saavad lisaraha kõik kohalikud omavalitsused, kellel on vähemalt üks kool, kus põhikoolis õpib üle kaheksakümne õpilase. “Teadlased on välja toonud, et väga palju sõltub ventilatsioonisüsteemist, kas ja kuidas viirus levib. Seetõttu on hästi toimiv ventilatsioonisüsteem oluline, et piirata koroonaviiruse levikut ja hoida haridus avatuna,” ütles Kersna.
“Kevadel ja suvel kogusime andmeid õppehoonete ventilatsioonisüsteemide kohta ning praegu teame, et Eestis on 650 õppehoonest 250 ehk 37 protsenti sellised, kus on ainult loomulik ventilatsioon.” Täiendav raha jagatakse kõigi toetust saavate omavalitsuste vahel proportsionaalselt sõltuvalt õpilaste arvust. Toetus on mõeldud sundventilatsiooni projekteerimiseks, ehitamiseks, remontimiseks, süsihappegaasi andurite või mõõturite soetamiseks ja paigaldamiseks ning õhupuhastite ostmiseks ja paigaldamiseks. Palju sõltub muidugi omavalitsuse enda vajadustest, sest vallad saavad ise otsustada, millisele hoonele ning milliste tööde läbiviimiseks seda toetust kasutatakse.
Valtu kool
Õppehoonete õhukvaliteeti on asunud omavalitsused parandama ka omal initsiatiivil. Näiteks Kehtna vallas oli maikuus toimunud vallavolikogu istungil laual kaks võimalust – kas värskendada Valtu koolimaja või Järvakandi lasteaia ventilatsioonisüsteemi. Valik langes Valtu koolimaja kasuks. Kehtna valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann selgitas toona, et üle vaadati haridusasutuste kasutuskoormus kasutaja kohta ning selle põhjal otsustati Valtu koolimaja kasuks. Kõnekas argument oli ka see, et direktor Andres Saks teostas CO2 mõõtmisi vastava anduriga ning selle tulemused kinnitasid ventilatsiooni rajamise vajalikkust. Schumann lisas toona veel, et kindlasti on edaspidi vaja rajada ventilatsioonisüsteem ka Järvakandi lasteaia hoones.
Kas nüüd, kui valitsus on eraldanud selleks otstarbeks toetuse, võib see tulla kõne alla? Schumann ütles, et kiire arvutus näitab, et eeldatavasti võib Kehtna vallale eraldatav summa olla 10 000-15 000 euro kandis. “Kevadel oli meil jutuks Järvakandi lasteaia ventilatsioon. Näiteks oleks võimalik see summa eraldada selle projekteerimiseks. Kuna ehitushinnad on oluliselt tõusnud, võib see tegelikult kuluda ka Valtu koolimajas ehitustöödeks,” rääkis Schumann.
Ta lisas: “Riik saab nüüd öelda, et on järjekordselt kohalikele omavalitsustele raha eraldanud ja küsida, kus on tulemused? Võib-olla isegi rangemat kontrolli teostada ehitiste nõuetekohasuse üle. KOV-id on natuke raha saanud, ka see on abiks ja rohkem kui mitte midagi, kuigi proportsioonis on see kõigest piisk meres.”
Rapla ja Märjamaa veel otsustavad
Tähelepanuväärne on ka see, et riigi toetuse korral jääb kohaliku omavalitsuse kanda 33 protsenti omaosalust. Märjamaa valla haridusnõunik Katri Buht ütles, et haridus- ja teadusministeerium ei ole selles osas vallavalitsusega ühendust võtnud ning seega ei ole vald ka saanud otsustada, kuidas raha rakendada.
“Märjamaa valla õppehoonete ventilatsioonisüsteemidest sai kevadel-suvel 2021 täiendust Märjamaa gümnaasium. See on ka meie valla suurim kool õpilaste arvult ja sealne ventilatsioon vastab nüüd vajadustele. Ülejäänud õppehoonetes on õpilaste arvud väiksemad – aitab klasside tuulutamine vahetundides ja olemasolevad ventilatsioonisüsteemid,” rääkis Buht.
Rapla valla meediaspetsialist Katrin Kruusimägi selgitas, et praegu on veel vara rääkida, kuidas Rapla vald riigi toetust kasutada plaanib. “Meile pole määrust saadetud ja samuti ei tea me, kuidas raha hakatakse jaotama ja millised on tingimused toetuse saamiseks,” sõnas ta.
