9.4 C
Rapla
Pühapäev, 25 sept. 2022
spot_imgspot_img

Eesti toidu visioonikonverents: kas tulevikutoit tuleb laborist?

September on pühendatud eesti toidule. Terve kuu jooksul toimub hulganisti sündmusi, mis ühel või teisel moel eesti toitu puudutavad. Möödunud kolmapäeval oli Kohilas Eesti toidu visioonikonverents „Vastandlikud tunded“.

Selleks kutsus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toiduga kokku puutuvad eksperdid Tohisoo mõisa vanasse viinakööki, kus täna toimetab Tohi Distillery. Video vahendusel said kõik huvilised konverentsist osa.

Konverents oli jagatud kaheks osaks. Esimene pool keskendus tuleviku toidutootmisele ning teine pool tuleviku toidu tarbimisele. Nagu nimi ka lubas, tekitasid teemad külaliste seas vastakaid tundeid ja kohati ka tulist diskussiooni.

Tulevikus kasvatame liha ilma loomata?

Konverents algas videopöördumisega Ameerika Ühendriikidest. Jack Bobo kui rahvusvaheliselt tunnustatud toidufuturist jagas kuulajatega pisut statistikat tänase olukorra kohta. Kuulsime, et 40% kogu maast on pühendatud põllumajandusele ja 70% kogu mageveest läheb põllumajandusele. Ta tutvustas kuulajatele ka toidutootmisega seotud vastuolu tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbija mõtleb kohalikul tasandil. Ta tahaks kasutada vähem väetisi ja mürke ning seeläbi vähendada koormust maale.

Bobo tunnistas, et see on loomulikult õige mõtlemine ning annab kohalikul tasandil ka soovitud tulemuse. Samas on sellel oma tagajärjed. Vähem väetisi ja mürke tähendab enamasti ka väiksemat saaki. Samal maatükil saab kasvatada vähem toitu. Vajaliku koguse kasvatamiseks tuleb seega võtta kasutusele rohkem maad.

Ettevõtted mõtlevad Bobo sõnul globaalselt. Nemad sooviksid samalt maatükilt võimalikult palju toitu saada. See tähendab intensiivsemat põllumajandust ehk sisuliselt rohkem väetisi ja mürke.

Nende kahe lähenemise kõrval tasub meeles hoida, et ennustatavalt vajame me 2050. aastaks 50-60% rohkem toitu. Seda nii populatsiooni kasvust kui ka sissetulekute tõusust (kasvava sissetulekuga inimesed soovivad rohkem tarbida loomset valku) tulenevalt.

Suur ja lahendust vajav küsimus on kahe lähenemise vahel õige tasakaalu leidmine, et kasvavat populatsiooni toita. Pöördumisest jääb kõlama, et see eeldab traditsioonilisele lihakasvatusele alternatiivide leidmist.

Konverentsi esimene pool keskenduski suuresti valgule, sest selle vajaduse katmine on globaalselt vaadates suurim murekoht.

Alternatiive täna kasutatavale traditsioonilisele lihakasvatusele pakkus video vahendusel välja Solar Foods. Esimene alternatiiv on valku toota looduses leiduva mikroobi põhjal. Vee ja energia abil saadakse valk nimega soleiin. Valmib ta pulbri kujul, mida saab erinevatele toitudele lisada.

Teine alternatiiv, millele keskenduti, on uutsorti põllumajandus, kus loomade asemel kasvatatakse hoopis rakke. Koerakkude kasvatamisel saab toota liha ilma loomata ja näiteks pärmirakkudest muna ilma kanata. Singapur oli esimene riik maailmas, kes lubas möödunud aastal oma turule koerakkudest kasvatatud kanaliha.

Konverentsil osalevates inimestes tekitas laboris kasvatatud toit võrdlemisi tugevaid reaktsioone. „Kui me muutume täielikult loomavabaks, siis seda tagasi pöörata on praktiliselt võimatu. Ongi küsimus, kas pikaajaliselt on see keskkonnasõbralik või me ajame loodusliku tasakaalu täiesti segamini,” ütles Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis Ene Kärner.

Üks asi on see, et sa saad täiskõhutunde, teine asi on see, et sa saad toidust elamuse,” rääkis kokk ja Academic Food Lab koolitaja Andrus Laaniste. Tema näeb, et toit, mis annab elamuse, peaks tulema loodusest, mitte laborist.

Oli ka neid, kelle jaoks Solar Foodsi alternatiivid üleüldse toidu nime kandma ei peaks. Üldiselt jäi pigem kõlama mõte, et laboris kasvatatud toidu asemel tuleks leida viise, kuidas tänaseid toidutootmise viise jätkusuutlikumaks muuta.

Natuke kohalikemast alternatiividest rääkides tegi ettekande piimatoodete tehnoloog Riina Annus, kes tutvustas kaerajooki. Vastus küsimusele, kas kaerajook on alternatiiv piimale, sõltub suuresti vaatenurgast. Kaerajoogi koostis on piima omast selgelt erinev ja seega asenduseks olla ei saa. Laktoositalumatuse seisukohast võiks kaerajook nii mõnelgi juhul piima asendada aga küll. Annus lisas, et kaerajoogil on turul koht olemas.

Tuleviku toitumine on individuaalne

Konverentsi teine osa oli pühendatud tuleviku toitumisele. Kui eelnevalt keskenduti globaalselt olulisele valgule, siis teine pool heitis valgust ka kiudainetele. Eesti tasandil vajaliku valgu saamisega probleeme ei ole, pigem on puudujäägid värskete puu- ja köögiviljade ning seeläbi kiudainete tarbimises.

Esimese ettekande toitumise valdkonnas tegi Elsavie tegevjuht Priit Lumi. Ta näitas kuulajatele soovituslikku toidupüramiidi ja kujutist reaalsetest toitumisharjumustest. Kellelegi mitte kuigi suure üllatusena tarbitakse püramiidi tippu kuuluvaid toite märkimisväärselt rohkem kui peaks. Nii nägi reaalne kujutis püramiidi asemel välja rohkem vulkaanina. See on aga selge tunnistus, et inimeste toitumine on tasakaalust väljas.

Mitmekesisus väheneb väga palju. See peegeldub meie pinnases ja see peegeldub meis endis. Kõik probleemid, mis on väljaspool, on ka meil seespool,” rääkis Lumi. Elsavie pärusmaaks on inimese kõhumikroobid. Ettevõte toodab teste, millega hinnata inimese kõhutervist. See on vajalik, sest soolestiku mikrobioomil on oluline roll inimese üldise tervise seisukohast, alustades seedimise toetamisega ja lõpetades immuunsüsteemi normaalse toimimise ja vaimse stabiilsuse tagamisega.

Lahenduste leidmiseks tuleb pöörata pilk sissepoole ja näha ennast kui ökosüsteemi. Igaühe mikrobioom on pisut omamoodi. Seega on ka tuleviku toitumine igaühe jaoks individuaalne. Inimesed peavad välja selgitama, mis neile sobib ja mis mitte.

Iga amps, mis sa sisse sööd, toidab kedagi ja näljutab kedagi teist,” tõdes Lumi. Reaalsuses on aga suur osa meie tarvitatavast toidust kõrgelt töödeldud ning toitainetevaene ja jätab kõhubakterid nälga. Värskeid puu- ja köögivilju süüakse selgelt liiga vähe. Keskmiselt jääb täiskasvanutel puudu pool päevasest soovituslikust kiudainete normist. Lumi täpsustas, et kiudained on taimede pärusmaa, neid loomsest toidust ei saa.

Järgmise ettekandega esines Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustaja Eliis Salm ning tõi välja põhjuseid, miks taimne toitumine inimesele kasulik on. Täna on Eestis veganeid paar protsenti. „Me näeme väga selgelt seda trendi, et meil kasvab peale tarbija, kes teeb tulevasi ostuotsuseid selles võtmes, et ta eelistab taimset toitu,” lisas Salm.

Veganlus oli samuti teema, mis osalejates vastandlikke arvamusi tekitas. Enamiku arvamus paistis siiski olevat, et loomsest toidust täielik loobumine ei ole mõistlik ega vajalik. Olenemata eriarvamustest loomse toidu osas jäid kõlama ka mõned ühised seisukohad. Meie toidulaud peab muutuma mitmekesisemaks ning selles tuleb suurendada värskete puu- ja köögiviljade osakaalu.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised