5.7 C
Rapla
Pühapäev, 19 sept. 2021

Neli aastat sundabielu

Enno Alliksaar, Järvakandi vallavolikogu liige 17 aastat

Elan juba neli aastat Vändra taga paiknevas talus ja Järvakanti satun harva. Telefoniside on aga pidev. Selle aasta augustis toimunud Järvakandi päevadel sõitsin alevi risti-põiki läbi ja astusin siia-sinna ka sisse.

Järvakandi valla poolt alustatud ja projektiraha toel rajatud ringtee on väärt asi. Klaasivabriku toormekoormad ja klaasipakettidega rekad saavad nüüd kaasliiklejaid ohustamata liikuda. Kooli renoveerimine on õnnestunud ja kool võiks olla kõigis teistes koolides kadedust tekitav näidiskool, kui klasside inventar, eriti keemiaklassi oma ei oleks pärit eelmisest sajandist. Vallal uuendamiseks raha ei jagu. Aidata püüavad kooli vilistlased oma ettevõtetes-asutustes liigseks osutunud varaga.

Alevi üldpilt ja heakord on väga hea. Tõrvatilgaks on mõnede elamute maltsa ja nõgeste kasvulavaks olevad aiaosad. Kolm ketipoodi olid lahti ning kinobaari, bistroo ja õllesaali ees sumises rahvas. Ühiskondlike hoonete ja asutuste väljanägemisele võib panna samuti hinde „hea”. Võrdlen Järvakandit tihti Vändraga. Alevid on nagu kaks tilka vett, ainult Vändra tilk on 1000 elaniku võrra suurem ja rikkam. Siin suudeti säilitada gümnaasium, tervisekeskus hooldushaiglaga on omaette sõna ja kultuurivallas näidatakse rahvamajas igal nädalavahetusel üht uut filmi. Miks Järvakandi kultuurihall seda ei tee? Mõlemad alevid ei piirdu ainult oma rahvaga, mõlemal on 15 km raadiusega tagamaa.

Viis aastat tagasi peatas Järvakandi vallavanem Mart Järvik ajaloo normaalse käigu ja liitis vastu elanikkonna enamuse tahet valla Kehtna vallaga. Loogiline oli alla 5000 elanikuga valdade Kehtna, Juuru, Kaiu, Raikküla ja Järvakandi ühinemine maakonnakeskuse Raplaga. Edasi on võimalik paljude majandusteadlaste soovitus: üks maakond = üks vald. Märjamaa peab määratlema enne, kas ta on Lääne- või Raplamaa vald. Sama peab Kohila tegema Kuldse Rõnga ja Raplamaa suhtes.

Sellest, kuidas üks poliittehnoloog valetades, vassides, ähvardades ja mõjuvõimuga kaubeldes Kehtna vallal võimaldas edasi eksisteerida ja kuidas opositsioon selle vastu võitles, võite lugeda igas Rapla- ja Pärnumaa raamatukogus saada olevast minu koostatud raamatust „Järvakandi vald. Algus, kulg, lõpp”. Lisan siia ainult mõne raamatus puuduva fakti. Küsimusele, miks Mart Järvik selle haldusterritoriaalse reformi reeglite vastase teo korda saatis, on Järvakandi rahval vastuseks kolm versiooni: ”Türi mehest ei saanud meie valla meest! Tasuta lõunaid ei ole olemas! 14 aastat vallavanemana andis kõikvõimsuse!” Isiklikult pooldan viimast varianti lisaga.

Järvik läbis pika poliitikutee Res Publica ja Isamaa kaudu EKRE-sse ja tal oli soov näidata perekond Helmele, et on tegija. Järvakandi rahvas sattus lihtsalt ühe kohaliku „Napoleoni” tegevuse hammasrataste vahele. Lihtsustame, et tegutsevad Suur ja Väike Mart. Väike Mart kihutas volikogu liituma Suure Mardi algatud kohtukäiguga haldusreformi mõningate punktide vastu. Loomulikult tuli kaotus. Suurel Mardil oli presidendikandidaadiks saamiseks 21-st üks hääl puudu. Väike Mart lisab selle vallavolikogu liikme allkirja näol. Suurel Mardil napib Suure-Lähtru mõisas tööjõudu. Väike Mart saadab appi alevi töötud. Käsi peseb kätt!

Väikesele Mardile terendab kauguses ministriportfell. Enne Väikese Mardi tähelendu tabas teda tehtu eest kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel valus kaotus. Alati teiseks tulnut kolmekordse häältesaagiga edestanud Väike Mart sai opositsiooni juhilt Katrin Antolt kahekordselt lüüa. See ja valla suurvõla avalikuks tulek tegi vallavanemast EKRE abikäeni Türi linna töötu.

Raplamaa Omavalitsuste Liidu päevilt oli teada, et liidus jäi väikevaldade sõna sageli Rapla sõna peale. Kehtnaga liitudes oli selge, et Kehtna lööb alati massiga. Kohtade suhe vallavolikogus 5:16 Kehtna kasuks ei tõotanud Järvakandile midagi head ja nii ka läks. Nelja aasta jooksul on nullitud kõik Mart Järviku antud ja ühinemislepingus kirjas olnud poliitilised lubadused. Ei ole valla juriidilist aadressi Järvakandis, ei ole vallamaja ametnike ja volikogu koosolekutega, ei ole valimisringkonda, millega oli Järvakandile garanteeritud 5 kohta vallavolikogus. Järvakandi aumärkide kavalerid on unustatud. Ainus säilitatud vallaametnik töötab teenindusmajas.

Järvakandi Kommunaali likvideerimine (Mart Järviku üks suuremaid trumpe, et Raplaga ühinemisel viiakse kommunaali kanalisatsiooni superhooldusauto Raplasse, Kehtnaga ühinedes aga säilib asutus endisel kujul) ja äraviimine Järvakandi alevist Kehtna alevikku oli kõige suurem lollus, mida Kehtna on teinud. Tekitas ainult trotsi elanikes. Järvakandile tuli appi erasektor ja teenus on alevis endiselt olemas.

Nüüd loo kokkuvõte. Järvakandi alev saab edukalt hakkama ühe vallametnikuga kohapeal. Las ta kannab abivallasekretäri nime. Sõjaeelses vallas oligi igapäevases elus sekretär kõige tähtsam isik ja neid võis olla mitu. 99% järvakantlastest ajab oma asjad kodualevis või Raplas ja ei astu kunagi sisse Kehtna vallamaja uksest. Vallarahvas! Kas ei ole saabumas aeg panna paika ühinemise kuupäev Rapla vallaga? Miks on vaja pidada 10 km kaugusel maakonnalinnast Raplast kallist vallamaja 30 kõrgepalgalise vallaametnikuga? Kas seda luksust on vaja arvuti ja auto ajastul!

Mitu koolimaja saab sisustada valla valitsemisele kulutatud raha eest? Järvakandi kogemus ütleb, et üks ametnik Kehtnas, Lelles ja Eidaperes suudab elanikele vajalike teenuste korraldamise tagada. Andes ametnikule ka karistusõiguse heakorra rikkujate suhtes, on kohalik elu korraldatud. Kaardil on Rapla eeslinn juba Valtu ja Kaerepere on selleks saamas. Mõtlemist kõigile!

Oktoobrikuus kõik valima! Valime volikogusse ausad, sõnapidavad, oma rahvast hoolivad, targad ja meie elu edasi viivad esindajad.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised