Esimesed kolm koolinädalat on koolimajades endaga paraku ka koroonanakkuse juhtumeid kaasa toonud. Uurisime, kuidas koolid nendega toime on tulnud. Õppeaasta algusest on möödas kolm nädalat. Riiklike soovituste kohaselt püütakse sel aastal koole avatuna hoida ka koolipere nakatumisjuhtumite korral.
Üldine käitumisjuhis ütleb, et nakatumisjuhtumi korral jagunevad üldhariduskoolide õpilased vanuse järgi kaheks. Üle 12-aastaste puhul on määravaks haigussümptomite esinemine ja vaktsineerimine. Vaktsineeritud õpilased saavad (sümptomite puudumisel) koolis jätkata. Vaktsineerimata õpilased saavad esialgu teha kiirtesti ning võivad negatiivse tulemuse korral küll koolis õppimist jätkata, kuid ei tohi osaleda huvihariduses. Testi tegemisest keeldumisel tuleb õpilasel karantiini jääda.
Alla 12-aastaste õpilaste puhul lähtutakse haigussümptomite esinemisest. Nende puudumisel saavad lapsed koolis õppimist jätkata.
On selge, et reegleid on erinevate olukordade tarbeks omajagu palju. Hetkel on Raplamaa 12-17-aastastest vaktsineeritud veel pisut alla poole, mis tähendab, et ka klassiruumis on hulk erinevaid inimesi, kellele kehtivad erinevad reeglid. Kuigi õppeaasta on vaid loetud nädalad kestnud, on koolidel juba esimesed kogemused nakkusjuhtumitega olemas.
Esimesed kogemused uuel õppeaastal
Rapla Vesiroosi kooli direktor Jaan Reimund ütles möödunud nädala lõpus, et septembris on koolimajas üks õpilane koroonaviiruse positiivse tulemuse saanud. Juhiseid järgides testiti neid lähikontaktseid õpilasi, kes olid vaktsineerimata. „Vaktsineerimine ja testimine koolis toimub vaid lapsevanema nõusolekul. Selle juhtumi korral olid kõik lapsevanemad testimisega nõus ja kuna testide näidud olid negatiivsed, said kõik õpilased jätkata õppimist koolis,” ütles Reimund.
Vajalikku testimist viivad Rapla Vesiroosi koolis läbi kooli meditsiinitöötajad. „Kiirtestid on koolis olemas. PCR-testid annab terviseamet juhtumi korral,” rääkis Reimund.
Haridus- ja teadusministeerium on koolide jaoks töötanud välja ka nõusoleku lehed lastevanematele, mille abil saab kool tagasisidet testimisega nõustumise või mittenõustumise kohta. „Koolile tagastatud nõusoleku lehtede järgi keeldub oma lapse testimisest vaid mõni üksik lapsevanem,” ütles Reimund.
Sellegipoolest on nakkusjuhtumi korral omaette küsimus, kuidas näeb välja õppetöö olukorras, kus osa lapsi on koolis ja teine osa kodus eeldusel, et kodus viibivate inimeste enesetunne võimaldaks õppetööst osa võtta. Reimund tõdes, et see pole lihtne ei õpetajatele ega õpilastele.
„Õpetaja peab samal ajal jagama tähelepanu klassis olevate õpilaste ja kodus arvutiekraane jälgivate õpilaste vahel. See on suur koormus õpetajale ja ka õpilasel on raskem õppematerjali omandada,” rääkis ta.
Reimund on lootusrikas, et koole suudetakse tänu vaktsineerimisele ja teistele meetmetele avatuna hoida.
„Kui peakski jääma distantsõppele, tuleb kasuks eelmiste aastate kaugõppe kogemus. Saame hakkama,” arvas Reimund.
Ka Vana-Vigala põhikoolil on uuel õppeaastal olnud juba kogemus nakkusjuhtumiga. Direktor Margit Liira ütles, et tänaseks on see lahendatud. „Kontaktseid õpilasi oli vähe – kõik on kiirtestitud ja negatiivsed,” lisas ta. Lähikontaktsed õpetajad olid vaktsineeritud.
Niisamuti nagu Vesiroosi koolis on ka Vana-Vigala põhikoolis kiirtestid olemas ja soovi korral saavad kõik töötajad end testida. „Vaktsineerimata õpetajatele on soovitatud ennast kiirtestida ning seda nad ka teevad,” ütles Liira.
Direktor rääkis, et praegu on enamik õpilasi siiski koolis. Teatud puudumised on seotud teiste haigustega ja on olnud ka õpilasi, kes on isolatsioonis. Õppetöö korralduse seisukohast on need õpilased õppeülesandeid iseseisvalt teinud ja need õpetajatele saatnud.
„Hetkel on õnnestunud olla tavaõppes ning loodame, et see ka jätkub. Muidugi, kui tekib olukord, et haigestuvad mitmed õpetajad või õpilaskodu töötajad, tuleb kaaluda distantsõppe korraldamist. Kuid üldiselt oleme seisukohal, et tegeleme probleemiga siis, kui see tekib,” ütles Liira.
Lahendus sõltub situatsioonist
Järvakandi kool on seni nakkusjuhtumitest puutumata jäänud. Direktor Aet-Triin Vasnu sõnul on lapsevanemad vastutustundlikud ja haigeid lapsi kooli ei saadeta. „Nii palju kui kuulda on, soovivad lapsed vaktsineerida,” lisas ta.
Õppetöö korraldamist nakkusjuhtumi korral on koolis arutatud, kuid lahenduse leidmisel tuleb arvestada erinevate asjaolude ja terviseameti juhtnööridega. „Kõik sõltub sellest, kui palju on õpilasi koolis ja kui palju kodus. Ja kas õpetaja on terve ja saab olla koolis. Koolis on võimalused veebitundide tegemiseks,” rääkis Vasnu.
Samas tõi ta välja, et enne koroonaaega olid lapsed mõnikord ka lihtsalt haiged ja õppetööst eemal. Kuidas võimalik olukord lahendatakse, sõltub seega konkreetsest situatsioonist. „Õnneks on koolid selle kõigega juba kaks aastat maadelnud. Me juba oskame neid otsuseid kiiresti teha,” ütles Vasnu.
