Selle nädala esmaspäev oli Alu kooli õpilaste jaoks eriline. Oli lemmikloomapäev, kus kõik võisid oma lemmikuid kooli tuua. Kohal oli igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Kõige rohkem oli koeri ja kasse. Pai sai teha ka ühele karvutule kassile nimega Hugo ja kassiemale koos kolme pojaga.
Kaasa oli võetud ka kaks merisiga, hamster, kaks viirpapagoid ja kõige erilisemaks lemmikuks võib ilmselt pidada Madagaskari prussakaid. Prussakatel nimesid pole ja nende omanik Kaur rääkis, et need on tal saadud isa ühe sõbra kaudu. Kuigi nii mõnegi jaoks ei ole prussakas olend, keda näha või katsuda tahaks, julgeb Kaur enda omi vabalt pihku võtta.
Ühed erilised laste lemmikud, keda aina vaatamas ja paitamas käidi, oli kiisuema Miisu koos kolme umbes kuuajase pojaga – Teele, Tigu ja Toots. Kodus olevat nende omanikul Rosannal aga lausa 19 kassi, 8 neist alles pojad. Vähemalt üks poeg leidis sel päeval ka endale uue omaniku. Õpetaja Teele Tammik leidis, et kassipoeg Teele läheb tema koju, kui ta on valmis ema juurest lahkuma.
Pärast üksteisele oma lemmikute tutvustamist ootas lapsi õues Siim Oja, kes on koerte käitumise spetsialist ja koolitab täiskasvanuid, et neil oleks oma koeraga hea ja usaldav suhe. Ojaga oli kaasas Julija Abram, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president, kes peamiselt tegeleb lemmikloomade toitumisega. Nendega olid kaasas ka koerad, Ojal must labradori retriiver Mia ja Abramil nooruke hiina harjaskoer Murri ja juba väärikas eas sama tõugu Muki.
Oja ja Abram rääkisid sellest, kuidas koertega suhelda, mis neile meeldib ja mis neile ei meeldi ja millega arvestada, kui endale koera tahetakse võtta. Kuna lapsed alguses küsisid, kas koera võib paitada, ütlesid asjatundjad, et pai on väga tervitatav, kuid tormata kohe pai tegema siiski ei tasu, kui koer ei ole ise seda paluma tulnud.
Koerad suhtlevad lõhnade keeles ja kõige õigem on olla lihtsalt paigal ja vaikselt oodata, kuni koer ise tutvust sobitama tuleb. Demonstreeriti ka seda, kuidas koerale kohe kindlasti läheneda ei tohi, ehk lärmakalt ja pealetükkivalt.
Kui lõpuks lapsed said koerale pai teha, oli märgata, et pea peale pai tehes langetas Muki alandlikult pea. Õige oleks koerale pai teha sinna, kuhu tema tahab, ehk näiteks rinna peale, õlgadele ja veel meeldib neile, kui kõrvade ees olevaid punkte masseeritakse.
“Kui tahad oma koeraga hästi läbi saada, niimoodi, et sa austad ja usaldad teda, teed temaga koostööd, siis paitad teda nii, nagu koerale meeldib, mitte nii, nagu inimesed tahavad pai teha,” sõnas Oja.
Pärast õpetussõnade jagamist jagati lapsed kahte gruppi, osa jäid Muri ja Mukiga ja osa Miaga. Miale said lapsed loopida palli, aga see kõik käis koos õpetusega. Ehk koer pidi vaatama silma ja istuma, palli tohtis koerale visata alles siis, kui koer oli viskajaga kontakti saanud. Väikeste Murri ja Mukiga mängiti piiksumänguasjaga.
Õhtupoolikul käis lasteaialastel külas loomaarst Rika Mölder koos oma koertega.
Õpetaja Teele Tammiku sõnul meeldis päev lastele väga. Õpetajad olid üllatunud, et nii palju loomi kaasa võeti. Tund koos Siim Oja ja Julija Abramiga oli ka laste jaoks vahva ja Tammik ise soovitab Oja ka teistesse koolidesse loomadest rääkima kutsuda.
Sellise lemmikloomapäeva idee ei tulnud aga lihtsalt koolipersonalilt. Õppe- ja arendusjuht Sille Valinu selgitas, et idee sündis eelmisel aastal, kui esimest korda sai kokku Alu kooli laste nõukogu. „Laste nõukogusse kuuluvad meie lapsed nii lasteaia vanematest rühmadest kui ka igast klassist. Kaardistasime laste erinevaid ideid, milliseid üritusi võiksime nende ettepanekul ja kaasabil korraldada, et lapsed saaksid Alu kooli lasteaia ja kooli arengu teemadel oma tasandilt kaasa rääkida.
Kohe alguses tuligi idee teha selline päev, et anda võimalus lastele tutvustada oma lemmikloomi, seeläbi väärtustada lemmikuid ning lisaks pakkuda ka sündmusele hariduslikku väärtust – harida lapsi selles osas, mida lemmiklooma võtmine endaga kaasa toob, neile piisava tähelepanu suunamine ja vastutustundlikkus,“ rääkis Valinu lemmikloomapäeva saamisloost. Varem sellist päeva koolis pole olnud, ainult koerad on muu sündmuse ajal külas käinud.
