Kirjakast: Rapla – minu kodu, hoolin sinust väga…

Sipelgas (toimetusele on õige nimi teada)

Pärast seda, kui elu sunnil asusin tagasi elama Rapla kesklinna, hakkasin märkama enda ümber kohti, kus nagu ei tegutsekski peremees. Peremees ju hoolib.

Rapla linn ei ole puhas. Puhastamine on antud vist suuremalt jaolt tehnika kätte. Hommikuti bussi oodates on bussipeatused ikka väga räpased. Paljudes peatustes pole prügikastegi. Riik on välja kuulutanud kord aastas üldrahvaliku koristuspäeva. (Tegelikult on koristuspäev kodanikualgatus. 2018. aastast korraldatava maailmakoristuspäeva eestvedaja on Teeme Ära SA – toim). Olen osalenud sõbrannaga, teisi me ei näinud oma marsruudil. Miks ei saaks seda korraldada kogu linnaga, lastega? Inimene on osa loodusest. Seesama loodus ümbritseb meid helide, lõhnade ja vägevusega ja kindlasti on inimese jaoks väärtus. Hoiame ta siis võimalikult puhtana.

Tore, et mudilastele tehti lastepargi mänguplatsile noorenduskuur ja istutati veidi puid-põõsaid. Aga tervet territooriumi hõlmavat plaani ei ole. Võib-olla küsiks mõtteid juurde nendelt samadelt lastelt ja vanematelt. Või anda pargiarhitekti ülesanne hoopis noorte kätte, huvilistele. Kas meil on vallas pargiarhitekti? Diplomiga abiline saaks juhendada ja võib-olla jääks siis ära ka veel elusate puude mahasaagimine, mis toimus Pargi tänaval. Ka püsililled tooksid sära veidi igavasse paika ja saaks lõpuks lahti suurest poriaugust parki sisenemise alguses.

Väga hooletusse on jäetud meie tänavate ja majade nimed ja numbrid. Eriti nimetud ja numbriteta on ristteed. Esineb isegi eksitavaid toimetamisi nagu Kohtu ja Eha tänava ristmikul. Kuidas orienteerub siin külaline või võõras Raplasse sõites? Rapla linna kaart vajab täiendamist uute tänavanimetustega ja väheke suuremate mõõtudega. Parim lahendus oleks linnakaart suurelt endise pangamaja lähedale üles panna.

Veel vajab inimese abikätt endise KEK-i pargiala ehk metsatukk Metsapargi tn ääres. Avastasin selle kevadel ööbikute laulu ajal. See oli lummav. On näha, et seal on võsast puhastatud osa maa-ala, ka vabatahtlikud elanikud kortermajadest on abiks. Sellel alal on veel tiigike oma pardiperega ja hästi vanad ja suured puud – milline vaatamisväärsus! Ja puhtus: mõned talgud korraldada ja hästi hea päev on käes. Pargi lõunapoolses ääres on kõrge betoonplokkidest sein (täis soditud), aga kutsume appi või kuulutame välja üleskutse betoonile maalimisest huvitatute seltskonnale. Saab alles lõbus olema – ühel pool kunst, teisel pool ehe loodus.

Mitte kõikidel Eesti linnadel ei ole sellist ilu ega rikkust, et läbi linna voolab jõgi ja isegi väikese kosega. Ainult üks väikene mure: jõe ääres ei saa jalutada, ette tulevad tõkked ja isegi kahte mustaveetoru märkasin rohu seest vette ulatumas. Kahju! Kas meie jõe vesi on siis ikka puhas? Kunagi ammu aeti süü piimatööstuse kaela, aga seda asutust ju pole enam. Kes võiks, saaks, peaks kontrollima jõevee puhtust? Saviaugud on puhastatud ja teised spordirajad nende vahel korda tehtud. Jääme ootama, millal vald jõevee puhtaks tunnistab ja selle ka rahvale teatavaks teeb.

Kodu on inimesele suur väärtus, aga loodus, mille keskel meie kodu asub, veel suurem, sest loodus annab meile eluks kõik vajaliku. Osakem seda märgata, hoida puhtana ja selle peale mõelda.