Kaasamine ei ole viisakus – see on valla juhtimise alus

Rain Terras, Rapla vallavanem

Kuidas juhtida valda olukorras, kus investeeringute aeg on jätnud maha ka suuremad kohustused? Ja kuidas teha otsuseid, mis on majanduslikult mõistlikud, kuid hoiavad samal ajal elu toimimas ka keskustest väljaspool? Nende ja paljude muude küsimuste üle arutlesime Rapla valla eri piirkondades.

Käisime vallavalitsuse meeskonnaga neljas piirkonnas kohtumas meie kogukondadega. Nende kohtumiste eesmärk oli tutvustada detsembris volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmeid ning rääkida ausalt ja avatult sellest, millised on meie valla peamised fookused ja ootused järgmiseks neljaks aastaks. Sama oluline oli aga see, et inimesed saaksid küsida ja kaasa mõelda. Valla juhtimine ei saa toimida ainult vallamaja seinte vahel.

Üks teema, millest ei saa mööda vaadata, on valla majanduslik olukord. Viimase nelja aasta jooksul keskendus eelmine koalitsioon tugevalt investeeringutele. Palju vajalikku tehti ära ja mitmed olulised objektid said valmis. Samas on selge, et suur investeerimine tähendab ka suuri kohustusi.

Olen kohtumistel kasutanud lihtsat võrdlust kodusest elust. Kui tahad korraga uut kodu, autot, suvilat ja lisaks ka reisida ning teed seda suuresti laenuraha eest, siis tuleb lisaks intressikuludele hakata seda kõike ühel hetkel tagasi maksma. Täpselt sama loogika kehtib ka valla eelarves.

Samas ei usu ma, et mineviku kritiseerimine meid edasi viib. Ka eelnevad koalitsioonid tegutsesid meie inimeste mandaadiga ja tegid otsuseid heas usus. Meie ülesanne täna on vaadata otsa praegusele olukorrale ja teha lähtuvalt sellest otsuseid, mis aitavad vallal tulevikus stabiilselt edasi liikuda.
Olen vallavalitsuse töö fookuse sõnastanud kolme märksõnaga: juhtimiskvaliteet, finantsotsuste kvaliteet ja avaliku kuvandi kvaliteet.

Juhtimiskvaliteet tähendab minu jaoks eelkõige selgust selles, kuidas otsused sünnivad ja kuidas vastutus on jaotatud. Vallavalitsuse ülesanne on hoida suunda, luua arusaadav juhtimisstruktuur ja tagada, et olulised arutelud toimuksid õigel ajal.

Selle loomulik osa peab olema ka süsteemne kogukondade kaasamine – mitte ainult siis, kui otsused on juba küpsed, vaid juba arutelu varasemas faasis. Nii sünnivad otsused, mis arvestavad paremini eri piirkondade vajadusi ja millel on ka laiem kogukondlik toetus.
Finantsotsuste kvaliteet tähendab seda, et iga otsus peab olema põhjendatud. Kui omavalitsuse peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks (registreeri end oma kodukohta!), siis ei ole omavalitsusel palju võimalusi oma tulusid kiiresti kasvatada. Seetõttu saab eelarve tasakaalu parandamine paratamatult toetuda eelkõige kulude mõistlikule ja targale juhtimisele.

Siin tuleb mängu ka valla vara ja selle haldamine. Vallal on märkimisväärne hulk hooneid ja rajatisi ning nende ülalpidamine on oluline kuluartikkel. See tähendab, et peame vaatama ausalt otsa, kuidas oma vara kasutame ja kuidas selle haldamist korraldame.
See on tihedalt seotud ka meie hallatavate asutuste rolliga. Asutuste juhtide peamine ülesanne peab olema keskendumine oma põhitegevusele – olgu see haridus, kultuur või sotsiaalteenused. Samal ajal tuleb toetavad tegevused nagu haldus ja majandamine üle vaadata ning hinnata, kas neid saab korraldada tõhusamalt ja ühtsemalt.
Samas ei tohi me unustada, et vallal on ka regionaalne vastutus. Teenuste säilitamine keskustest väljaspool ei pruugi alati olla kõige kuluefektiivsem lahendus, kuid mõnel juhul võib see olla teadlik ja põhjendatud valik, et hoida elu eri piirkondades toimivana. Selliste otsuste tegemisel tulebki leida tasakaal majandusliku mõistlikkuse ja kogukondade elujõu vahel.

Kolmas fookus on avalik kuvand. See ei tähenda ainult kommunikatsiooni või seda, kuidas vald välja paistab. See tähendab tervikuna seda, milline on inimeste kogemus vallaga suheldes ning millise paigana meie valda tajutakse. Iga omavalitsus tegutseb paratamatult ka teatud mõttes konkurentsis nii elanike, ettevõtete kui ka investeeringute pärast. Seetõttu on oluline, et oskaksime oma valda selgelt ja ausalt tutvustada ning hoida mainet, mis peegeldab meie tegelikke väärtusi ja tugevusi.

See ei välista koostööd naaberomavalitsustega. Vastupidi, paljudes küsimustes on koostöö hädavajalik ja täna on selle tervis väga hea. Samal ajal peab iga vald oskama ka oma lugu rääkida ja oma tugevusi esile tuua. Siin on oluline roll nii läbimõeldud kommunikatsioonil kui ka kogukondadel endil, sest kõige usutavamad vallasaadikud on eelkõige just inimesed, kes siin elavad ja tegutsevad.

Kohtumised neljas piirkonnas kinnitasid mulle veel kord, et inimestel on oma valla käekäigu vastu suur huvi. Ja see on hea märk. Aktiivne kogukond ei ole vallale koormaks – see on tegelikult meie suurim tugevus.
Kohtumistel osales vaid mõni üksik kohalik poliitik. See pani mind mõtlema meie kohaliku poliitilise kultuuri peale laiemalt. Liiga sageli muutub poliitiline aktiivsus nähtavaks alles valimisperioodil, kui eesmärk on saada mandaat ja võim vastutust kanda. Samas on kogukondade kaasamine olnud aastaid poliitikaülene eesmärk, millega kõik justkui nõustuvad.

Praktikas ei ole see alati väljendunud valmisolekus päriselt aruteludes osaleda ja kaasa mõelda. Tegelikult võiksid just need inimesed, kes on valimistel kandideerijad, olla kogukondlikes aruteludes kõige aktiivsemad, näidates eeskuju, et valla elu arendamine ei alga ega lõpe valimistega.

Minu jaoks on kogukondade kaasamisel üks lihtne põhimõte: hea töö on tehtud siis, kui kõik toimib ja keegi ei küsi, kes selle tegi. Kogukond tunneb lihtsalt, et see on nende oma. Just sellepärast usun, et kaasamine ei ole viisakus. See on valla juhtimise alus. Ainult nii sünnivad otsused, mis kestavad.

Kutsun kõiki julgemalt kaasa rääkima, sest valla tulevik ei sünni ainult vallamajas, vaid meie inimeste ühises arutelus.