Muidugi on see juba üks igavesti leierdatud teema, mille kohta on kõik oluline juba mitu korda ära öeldud ja üle räägitud, aga ikka torgib. Torgib sellepärast, et tegelikult ei tohiks poliitikud inimeste igapäevasesse ellu niimoodi mõne ametniku mõttesähvatuse ajal sügavama analüüsita üldse sekkuda.
On väidetud, et haridusministeeriumi otsus alustada erandeid lubamata koolipäeva kell üheksa hommikul, on tehtud laste tervist silmas pidades. Ettepaneku tegijat ja otsuste vastuvõtjaid ei ole huvitanud, et see pealtnäha väga tühine tunnikese nihutamine tekitab tegelikult äraarvamata suuri pingeid ja peavalu perekondades, kus on eri vanuses lapsi.
Kuna haridusministeeriumi otsus ei muutnud lapsevanemate töö alguse aega ega mitte ka lasteaedade päevakordi, mille järgi avatakse uksed hommikul kell 7, ja jättis korrastamata ka ühistranspordi graafikud, mis aidanuks kõiki Eesti lapsi võrdsetel tingimustel ühel ajal kooli jõuda, siis on see pehmelt öeldes pahatahtlik. Viimane – võrdsetel tingimustel üheaegselt jõudmine – tähendab selgemalt väljaöeldult seda, et mitte keegi ei peaks ainukese võimaliku bussi graafikust tingitult tund või poolteist enne ametliku koolipäeva algust kooli ukse taga sisselaskmist paluma.
Ühe lausega kokkuvõetult jäeti haridusministeeriumi populistliku otsuse keerulisem pool, mis hõlmab logistika ümberkorraldamist nii, et probleeme ei tekiks ühelgi koolilapsel, kannatama ei peaks lasteaiaealised ning ka lapsevanemad saaksid oma tööpäeva alustada rahuliku südamega, teades, et võsukesed on õigel ajal ärganud, korralikult hommikust söönud ja ka koolimajja jõudnud, perede, koolide ja omavalitsuste lahendada.
Pisutki järele mõeldes pidanuks otsustajad mõistma, et hommikuste oluliste tegevuste ühitamine toob uutes tingimustes kaasa täiendavat närvi- ja rahakulu või pole ka parema tahtmise juures üldse võimalik.
Ja see, mida toob endaga kaasa õpilaste tööpäeva (kool + huvitegevus + õppimisega seotud kodused tööd) samuti tunni võrra hilisem lõpetamine, selgub alles mõnekuuse katsetamise järel. Üks on juba ette selge – peresiseseks suhtlemiseks jääb nüüdsest veelgi vähem aega.
Siinkohal ei hakka me pikemalt rääkima sellest, et igasugused reformidega kehtestatavad ajalised muutused on laste puhul niikuinii vastunäidustatud.
Küll aga rõhutame, et õppepäeva alguse kategoorilises stiilis reformimise asemel võiksid haridusministeerium ja sotsiaalministeerium ühendada jõud ja astuda välja igasuguse aastaaegadega seotud kellakeeramise vastu ning selle eest, et Eestis hakkaks kehtima vööndiaeg. Tänapäeval peaks iga vähegi haritud inimene juba mõistma, et kellakeeramine (ka tegevuste alustamise ja lõpetamise aja muutmine!) mõjutab inimorganismi bioloogilist rütmi ja võib kahjustada inimese tervist.
Viimased teaduslikud uuringud näitavad selget seost kellakeeramise ja südameveresoonkonna haiguste, põletikuliste immuunhaiguste ja kõrgvererõhutõve vahel, mis on seotud ööpäevase rütmi häirimisega. Eriti haavatavad on lapsed ja eakad – rõhutavad teadlased. Seetõttu on asjakohane aastaaegadega seotud kellakeeramine lõpetada rahvatervise kaitsmiseks. Ehk teisisõnu otse öeldes: kellakeeramine ja igasugune lastega eksperimenteerimine on tegelikult kuritegelik.
