Inge Põlma
Rapla maakonnas oli valimisaktiivsus mõnevõrra madalam kui Eesti keskmine, vastavalt 52,5 ja 54,7 protsenti. Siiski on seda paar protsenti rohkem kui neli aastat tagasi, mil valimas käis 50,6 protsenti raplamaalastest.
Kokku käis maakonnas valimas 14 181 valimisõiguslikku kodanikku, kellest 6684 andis oma hääle elektrooniliselt ja 7497 pabersedeliga. Kõige kõrgem oli valimisaktiivsus Kohila vallas (54%, võrdluseks – neli aastat tagasi oli see 49,2%). Rapla vallas oli valimisaktiivsus 53,2% (51,8% 2017. aastal), Kehtna vallas 52,4% (48,5%). Ainsana oli valimisaktiivsus võrreldes nelja aasta taguse ajaga mõnevõrra madalam Märjamaa vallas – 50,2% (51,5%).
Nagu Eestis tervikuna, tegid kokku tugevaima tulemuse valimisliidud. Erakondadest oli Rapla maakonnas kõige edukam EKRE, kogudes 24,5% häältest. Isamaa Erakond, kes võitis traditsiooniliselt Kohila vallas, sai juba rohkem kui poole vähem hääli, ehk 10,7%, ja Reformierakond vaid 9%. Erakond Eesti 200 ja Keskerakond oma nappide nimekirjadega ühes vallas ei kogunud isegi ühte protsenti häältest.
Lgp. Inge Põlma. Ajakirjanikul tuleb numbritega ja selle põhjal tehtavate järeldustega olla täpne, vastasel juhul tekib võimalus arvata sihilikust manipuleerimisest. Artiklis on nimetatud, et Kehtna vallas suurendas EKRE oma osalust. Eelmisel perioodil oli EKRE-l 3 kohta ja on seda ka nüüd.