-2.5 C
Rapla
Teisipäev, 18 jaan. 2022

Balti riikide presidendid allkirjastasid kliimadeklaratsiooni

Täna kohtus president Alar Karis Vilniuses Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Balti riigipead arutasid mitmed küsimusi. Kolme Balti riigi presidendid allkirjastasid kohtumisel alljärgneva ühisavalduse kliimaeesmärkide ja jätkusuutliku arengu teemal.

Deklaratsioon
Balti teest kliimaneutraalsuse saavutamiseks

Vilniuses, 15. novembril 2021

Pidades silmas, et kestlik areng ja kliimamuutuste tagasipööramine on üliolulised, eriti Läänemere seisundi halvenemise kontekstis,
pidades silmas, et puhas keskkond ja ainulaadne loodus on kaheldamatult kõigi Balti riikide üks suurimaid aardeid,
pidades silmas ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuendat hindamisaruannet ja selle järeldust, et kliima stabiliseerimiseks on vaja kasvuhoonegaaside emissioonide tugevat, järsku ja püsivat vähendamist,
pidades silmas EL-i ambitsioonikaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel 2030. aastaks ja kliimaneutraalsuse eesmärke aastaks 2050, pöörates tähelepanu ambitsioonikale plaanile „Fit for 55“ ja tuginedes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 1.–12. novembrini 2021 Glasgow’s toimunud 26. konverentsi tulemustele,
rõhutavad Eesti, Läti ja Leedu presidendid vajadust tugevdada Balti riikide koostööd kliimamuutuste tagasipööramise alal ning kutsuvad üles:
• inimesi, valitsusväliseid organisatsioone, ettevõtteid ja Balti riikide valitsusi pingutama üksi ja ühiselt, et püüelda Balti riikide kliimaneutraalsuse poole, samal ajal juhtida ülemineku sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning tugevdada piirkondliku majanduse konkurentsivõimet;
• propageerima ja aktiivselt edendama valitsusväliste huvirühmade tegevust arenduste ja taristu-institutsioonide osas, et kaitsta elurikkust kliimamuutuste mõju eest Balti riikides;
• tõhustama kliima-alast koostööd, mis on suunatud institutsioonide ühistele ennetavatele ja reguleerivatele strateegiatele, tugevdades kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade osalemist ühiste initsiatiivide ja projektiplatvormide kaudu;
• tööstussektorit investeerima uurimis- ja arendustegevustesse ning innovatsiooni, ja Balti riikide valitsusi toetama selliseid tegevusi, mille eesmärk on tagada, et Balti riikide majandused oleksid üleminekul esirinnas;
• tugevdama koostööd, mille eesmärk on luua ülemaailmsel tasandil võrdsed tingimused, mis käsitlevad süsinikdioksiidi lekke ohtu hästi kalibreeritud ja õiglase ELi mehhanismi abil – mis on vajalik instrument sihiga toetada kliimaneutraalsuse saavutamist Balti riikide tööstus- ja energeetikasektoris, samuti terves EL-is ja globaalsel tasandil;
• toetama Balti riikide kliimaneutraalse tehnoloogia ja teenuste pioneere, uuendajaid ja eksportijaid; propageerima Balti riikide teadmistel põhinevat rahvusvahelist mainet uuendusmeelsete, roheliste ja sotsiaalselt kaasavate ning jätkusuutlike majandustena; samuti toetama ühiseid teadus- ja arendusprojekte, mis otsivad võimalikke potensiaalseid kliimaneutraalseid lahendusi, sealhulgas keskkonna aspektist mõistlikke süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatisi, vesiniku kasutamist ja muid lahendusi;
• transpordi-, energia-, tööstus-, ehitus-, jäätmekäitlus- ja põllumajandussektorite huvirühmi tuvastama ja rakendama võimalikke tegevusi süsiniku jalajälje vähendamiseks, kasutades samal ajal saadaolevaid ressursse, et muutuda eeskujuks suure lisandväärtusega majanduste vallas;
• Balti riikide valitsusi Rail Balticat õigeaegselt üle andma ja sellega seotud kasu ning kliimaneutraalset transporti ja logistilisi lahendusi Balti riikides kättesaadavaks tegema;
• sügavamale koostööle Kolme Mere Initsiatiivi raamistikus, pidades silmas piiriüleste energia-, transpordi- ja digitaalse infrastruktuuri projektide elluviimist, mis soodustaksid kliimaneutraalsuse saavutamist, samuti propageeriksid usaldusväärseid digitaalseid ja rohelisi turvalisi ühendusi terves piirkonnas;
• tegevuste keskendamisele kestlikule merendusele, kestlikele transpordilahendustele ja maapiirkondade, aga ka linnaliste alade digitaliseerimisele eesmärgiga suurendada piirkondlikku sidusust;
• kestlikule arengule Läänemere avamere-tuuleprojektide kui vahendi osas, millega oluliselt suurendada taastuvatest allikatest pärit elektri osakaalu ja sillutada teed süsinikdioksiidi heite vähendamisele antud majanduspiirkondlikes;
• finantsinstitutsioone, eraettevõtteid ja ühisettevõtteid pingutama selle nimel, et avada rohelise rahanduse potentsiaalijätku

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised