16.1 C
Rapla
Laupäev, 25 mai 2024
ArtikkelRapla riigimaja avatakse jaanuaris

Rapla riigimaja avatakse jaanuaris

Rapla riigimaja renoveerimistööd on jõudmas lõpusirgele. Maja on rahvasuus tuntud haldushoone nime all ning viimane aasta on seal tehtud remonti. Nüüd on jõutud nii kaugele, et ruume hakatakse sisustama mööbliga ja pärast seda saavad asutused sisse kolida. Praeguse plaani kohaselt toimub see 2022. aasta jaanuaris ning sellesse aega on planeeritud ka hoone pidulik avamine.
Rohkem kui aasta väldanud renoveerimistööde käigus said majas tegevust jätkata Töötukassa teisel korrusel ning Mari Lilleäri kõige alumisel korrusel. Jaanuaris tulevad majja veel neljateistkümne asutuse esindused. Need on Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Tööinspektsioon, Haridus- ja Noorteamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning viimaks Riigi Tugiteenuste Keskus. Lisaks neile on toetava IT-teenuse osutajana majas RMIT.

5 miljonit eurot
Riigi Kinnisvara projektidirektor Kärt Vabrit ütles, et praeguse seisuga on vabu ruume üheksa. “Oleme arvestanud, et majas peaks jääma vakants, et oleks kohalikel elanikel võimalik riigimajja tööle asuda. Nimelt asutused palkavad töötajaid just inimeste asukoha eelistuse põhjal, mitte selle alusel, kus on neil olemas vaba pind. Seega paljud asutused värbavad ametnikke juba üle kogu Eesti,” selgitas ta.
Veel ütles Vabrit, et tööde käigus renoveeriti kokku peaaegu 5500 ruutmeetrit pinda. Ehitustööd koos projekteerimise, sisustamise ja parkla ehitusega on läinud maksma 5 miljonit eurot. Mis puudutab parklat, on parkimiskohtade puudus olnud üks riigimaja probleeme juba mõnda aega. Uut parklat veel rajama ei ole hakatud, kuid kinnistu on selleks hangitud. Praegu asub Hariduse 6 aadressil veel elumaja, kuid plaanide kohaselt see lammutatakse ja asemele tuleb parkla.

Infotöötaja
Riigimaja idee on iseenesest lihtne – ühte kohta koondatakse paljud riigiasutused, et kliendil ei oleks vaja erinevate ametnikega kohtumiseks tiirutada ümber linna. Riigimajad moodustavad Eestis võrgustiku. Nii näiteks avati septembris Jõgeva riigimaja, kus asus tööle üksteist riigiasutust. Järgmine, mis valmis saab, ongi Rapla. Kärt Vabrit ütles, et riigimajad tulevad kolmeteistkümnesse maakonda ning kokku tuleb neid kaheksateist. Suuremates maakondades on neid mitu. Visuaalselt saavad need olema võrdlemisi sarnased.
Maja sisemuses on kasutatud sinist, musta ja valget tooni. Niipea kui klient astub välisuksest sisse, jääb kõige esimesena silma tervitussein suure tekstiga “Tere tulemast Rapla riigimajja!”.

Kohe välisukse juures asub infotöötaja töökoht. Tema ülesanne on kokku viia klient ja ametnik, kellega ta kohtuma tuli. Maja on suur, ametnikud üle maja laiali ja siis on hea, kui üks inimene oskab juba ukse juures kliendi kas edasi suunata või kutsuda ametniku talle vastu. Selle inimese nime ei tahetud veel välja öelda, kuid konkurss on läbi ja sobilik kandidaat silmapiiril. Vaja on veel vaid leping sõlmida.

Pesuruumid
Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus piiluda hoone sisemusse esmaspäeval, 15. novembril. Majatuuri tegid meile Kärt Vabrit, rahandusministeeriumi haldustalituse juhataja Aare Aun ja riigivara nõunik Kaidi Rand. Nad rääkisid, et üheks oluliseks märksõnaks maja planeerimisel oli ristkasutus. See tähendab, et igale üürnikule ei ole eraldi rajatud kööki, vaid seda kasutatakse ühiselt. Kööginurgad on rajatud majas mitmele poole. Nii näiteks asub kõige avaram ja ehk ka kõige magusama asukohaga köök kolmandal korrusel, vaatega Tallinna ja Viljandi maanteed ühendavale ringteele.
Muuhulgas on ristkasutuses ka suured printerid, mis asuvad koridoris. Samuti duširuumid ja pesumasinatele mõeldud ruum, mis asuvad keldrikorrusel. Need on ühed uuendused, mida varem riigimajas ei olnud. Kärt Vabrit tõi välja, et pesumasinaid on vaja selleks, et seal vormiriideid pesta. Mitme riigimajas tööle asuva asutuse töötajad käivad välitöödel ning pärast seda on väga mugav, kui kohapeal saab riideid pesta. Pesumasinad küll kohal veel ei ole, kuid eraldi ruum on nende tarbeks ette nähtud.

Mathura luuleread
Tegemist ei oleks õige riigimajaga, kui seda ei kaunistaks kunst. Iga riigimaja seinu kaunistavad või hakkavad kaunistama mõne kohaliku kunstniku luuleread. See on originaalluule, mille kirjanik on kirja pannud just selleks, et need saaks üles seada riigimajja. Varem neid kuskil avaldatud ei ole. Rapla riigimajja tulevad Mathura luuleread. Võib-olla luuleread on isegi natuke valesti öeldud, pigem on tegemist mõtteteradega. Kuigi need on praegu veel saladuskatte all, oli Kärt Vabrit valmis ühe avaldama: “Siis korraga näib, meil on sõnad ju öeldud – me kõnelemata saame üksteisest aru. Me sirgume koos ja seisame püsti. Me oleme puu, igaüks ise haru…”
Juba varasemast oli teada, et Rapla riigimaja kunstikonkursi võitis Margus Tammiku ja Eva Undi installatsioon “Kärajad”. See on 145 abstraktsest figuurist koosnev kunstitöö, mis nüüd on auditooriumi seinale ka üles seatud. Varem riigimajas olnud kunstitööd jäävad alles, ära ei visata midagi, kuid asukohta võidakse muuta.

Hoone süda on jätkuvalt aatrium
Tõenäoliselt seostavad kohalikud elanikud riigimaja või teisisõnu haldushoonet kõige rohkem just aatriumiga. See on jätkuvalt kogu kontseptsiooni süda. Seal kasvavad palmid nagu varemgi ning läbi saab viia tunnustusüritusi. Praegu seal veel mööblit ei ole, aga ka see on tulemas.
Kui tuua välja üks märksõna, mis riigimajas ringi jalutades pähe tuleb, siis on see värskus. Aastate jooksul on visatud nalja, et tegemist on justkui Tallinna linnaga, mis kunagi valmis ei saa ning pidevalt toimuvad mingisugused järjekordsed tööd. Aga nüüd on näha ka tulemust. Koridorides jalutades domineerib valge värv, silma jäävad köögi- ja puhkenurgad. Koosolekuteruumid on suured ja avarad. Lisaks nendele on väiksemad, samuti asutuste vahel ristkasutuses olevad ruumid, mis on mõeldud üks ühele kohtumisteks klientide või kolleegidega.
Viis miljonit eurot on suur raha, mida selle maja sisse panna. Kas see summa õigustab ennast? Seda näitab aeg. Küsimus on õhus – kuidas õigustab ennast riigimajade kontseptsioon laiemalt ning kui hästi läheb alates jaanuarist käima meie kohalik, äsja renoveeritud Rapla riigimaja.

***

Miks on juurdeehitus must

Lugeja küsimus: Miks peab olema riigimaja juurdeehitus must ja sünge muidu helges Raplas?

Vastab Kärt Vabrit: Juurdeehituse lahenduse pakkus välja arhitekt. Maavalitsuse hoonetega on see kurb lugu, et need on ehitatud väga väärikateks hooneteks ja iga korraga on midagi juurde, kõrvale või peale ehitatud. Kui me hakkame neid rekonstrueerima, tuleb arvestada mõistlikkuse printsiibiga. Aga miks see just must on? Ju see tundus arhitektile parim lahendus.

2 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Jüri
17. nov. 2021 16:02

Seal on remonti tehtud viimased 10 aastat. Eelmine suurem renoveerimine lõppes vast 3-4 aastat tagasi. Ja paar aastat enne seda renoveeriti ka hoolega.

külamees
20. nov. 2021 06:42
Vasta  Jüri

Huvitav oleks tõesti teada mitu milli on sinna magama pandud. Haloo RS, kus te olete ja miks te ei uuri asja?