Tänase päeva, 25. novembri on ÜRO nimetanud rahvusvaheliseks naistevastase vägivalla vastu võitlemise päevaks, millega juhitakse tähelepanu vägivalla kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning selle vähendamisele ja ennetamisele. Naistevastase vägivalla vastu võitlemise kampaania tunnusvärviks on oranž.
Naiste vastu suunatud vägivallal on mitmeid vorme – füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja majanduslik. Naistevastane vägivald on ebavõrdsete võimusuhete ilming ning selle negatiivne mõju ei avaldu mitte üksnes naistele, vaid ka perekondadele ja kogukonnale – tervele ühiskonnale.
Pooled Eesti naised kogevad vaimset vägivalda ja iga viies on saanud tunda rusikat või seksuaalset vägivalda. Eestis teab pea igaüks mõnd perevägivalda kogenud naist või naise vastu vägivalda kasutanud isikut.
Mullu oli kokku 567 registreeritud seksuaalkuritegu (88 täisealise ja 479 lapskannatanuga), 3987 perevägivallakuritegu (81% ohvritest olid naised, kokku hukkus 16 inimest), 225 ahistava jälitamise kuritegu ja 84 inimkaubandusega seotud kuritegu (26 alaealise suhtes).
Ligi kolmandikul juhtudel on perevägivallakuriteo pealtnägijaks või ka vahetuks ohvriks laps, mis tähendab, et üle tuhande lapse igal aastal saab otsese vägivallakogemuse oma kodus. Lapse heaolu ja arengut kahjustab nii otsene vägivald kui kasvamine vägivaldsete suhete keskel.
Naiskogu Kadri korraldab tänasel kadripäeval ja ülemaailmsel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval Tallinnas mälestusseisaku. Kell 17 läidavad naiskogu liikmed koos mõttekaaslastega Solarise keskuse ees küünlad.
“Seisame taas selle eest, et meie naiste – emade, õdede, tütarde – elu oleks turvalisem,“ ütles Kadride Tallinna piirkonna juht Marianne Mikko. “Teeb kurvaks, et pandeemia ajal pole me suutnud ohvreid kaitsta. Eelmisel aastal kerkis hukkunute arv üle hulga aja 2015. aasta tasemele,“ märkis juhatuse liige Piret Dahl. “Oleme julgemad ja ärme pöörame pead kõrvale! Me kutsume naistevastast vägivalda mitte sallima ja ohvreid abistama,” lisas Karin Paulus.
Kadrid kutsuvad üles inimesi süütama täna õhtul oma koduaknal küünal, et mälestada nii vägivalla ohvreid ja näidata hoolimist.
Kuhu abi saamiseks pöörduda?
- Hädaohu korral helista koheselt 112.
- Täiskasvanud, kes on lapsena kogenud seksuaalvägivalda, saavad tuge ja nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee. Nõu saab küsida ka ohvriabitöötajatelt üle Eesti. Avatud on täiskasvanute tugigrupid, mille eesmärk on toetada seksuaalvägivalda kogenud inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Tugigrupiga liitumiseks kirjuta [email protected].
- Naiste tugikeskused on avatud sõltumata nädalapäevast ja kellaajast.
- Kui oled mures enda vägivaldse käitumise pärast, saad pöörduda tugiliinile 660 6077.
- Kui oled mures mõne lapse heaolu pärast või kahtled, kas laps võib vajada abi, helista lasteabitelefonile 116 111 või alusta veebivestlust kodulehel www.lasteabi.ee.
- Nõu ja abi võib küsida ka lastemajast, mis on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalsest väärkohtlemisest või kellel on selline kahtlus. Lastemaja on paik, kus spetsialistid aitavad lapsel rahulikult ja turvaliselt kogetuga toime tulla. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemajaga saab ühendust lasteabitelefonil 116 111.
