Gert Villard: Mulle meeldib, kui asjad saavad tehtud

Rääkisime Rapla vastvalitud vallavanemaga EKRE väärtustest, miks näeb ta valla olulisema objektina jalgpalliväljakut, mida peab Rapla valla suurimaks mureks ning milline juht temast saab.

Sel nädalal vallavanemana tööd alustanud Gert Villard kandideeris kohalike omavalitsuste valimistel EKRE nimekirjas. Volikogu häälteenamusega valiti Villard vallavanemaks möödunud neljapäeval, 25. novembril. Kohtusime temaga Raplamaa Sõnumite toimetuses järgmise päeva hommikul.

Pikka kasvu Gert Villard tutvustab end tugeva käepigistusega, naeratab sõbralikult, võtab laua taga istet ja on silmnähtavalt rahul. Võiks isegi öelda, et optimistlikult elevil, kui asub rääkima uuest ametist. Ta ei varja, et oleks meeleldi kohe tööpostile asunud.

Õnnitlen uue ameti puhul. Hääletuse võitsite, kuigi tuli lõpuks kaks korda hääletada.
Suur aitäh! Eile oli huvitav seis, jah. Eks inimesed olid erutatud, ikkagi hästi oluline istung ja mitmed olulised päevakorrapunktid. Eks mõni inimene ikka vahel eksib, ei tea, mis number valida.

Hääletus oli alles eile, aga ilmselt olite valmistunud, et tuleb hakata vallavanema tööd tegema.
See otsus tuli ju palju-palju aega varem. Alates sellest hetkest, kui pakuti, kas oleksin valmis EKRE valimisnimekirjas olema. See oli enne suve minu meelest. Ei ole saladus, et oleme Rene Kokaga väga kauaaegsed sõbrad. Tema pakkus. Ma tean teda pikalt ja meil on, nagu öeldakse, veregrupid ühesugused, põhiväärtused tegelikult ühesugused. Kuna temaga on väga hea koostööd teha, siis olin ka nõus. Ta on nüüd volikogu aseesimees ja teeme tihedat koostööd niikuinii. Tunnen, et meil on võimalik edendada valla elu nii, et see on kasulik elanikule, vallale.

Me hakkasime Renega koos maaülikoolis käima 2000. aastal. Meie eriala oli majandusökonoomika. Olemegi suhtlema jäänud. Meil on tore punt, kuhu kuulub ka Rain Raudsepa. Suhtleme praegu ka tihedalt.

Teid on varem ka kutsutud vallavanemaks kandideerima?
See oli siis, kui Ilvi Perest sai vallavanem. Mingil põhjusel kindlat kandidaati ei olnud kohe ja siis hakati maakonnas ringi vaatama. Rain Oksaar suhtles minuga, aga kuna sel hetkel oli minu elu Tallinnas, kõik oli Tallinnaga seotud, ei näinud ma kuidagi võimalust kandideerida. Ma olin küll väga meelitatud ja pakkumine mulle meeldis.

Kelle ridades siis oleksite kandideerinud?
Mitte kellegi. Erakondade programmid on meil väga sarnased. Tohutuid erinevusi ei ole. Kohalik poliitika on majanduse ja hariduse arenguks.
Praegusel juhul kandideerisin EKRE nimekirjas, hetkel ma veel erakonnas ei ole, aga kui põhimõtted, väärtushinnangud on ühed, saab alati koostööd teha.

Kas kõik väärtushinnangud on ühed?
Kuidas öelda, kui nüüd mõelda, mis viib elu edasi ja mis on elanikele olulised, siis need põhiväärtused on paigas. Kõige lihtsam on see, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sullegi tehakse, või teistpidi pööratuna, tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehakse.

Saan aru, et kui varemgi pakuti juba vallavanema kohta, kaalusite ikkagi seda võimalust. Ambitsioon on olnud seda ametit pidada?
Kuidas ma ütlen, eks ma olen liidritüüpi. Mulle meeldib, kui asjad saavad tehtud. Kus iganes seltskond koos on, ikka üritad vestlust üleval pidada, või siis samas meeldib mulle ka midagi korraldada või ettepanekuid teha. SEB-is ja EAS-is töötades olen arenduste juures kogu aeg olnud. Mind on kaasatud, kuna mul on oma arvamus ja oma ettepanekud. Ilmselt on need ettepanekud ka mõistlikud. Keegi peab ohjad võtma. Kõik võivad vaikida laua taga, aga see ei vii edasi. Otsuseid tuleb teha. Kui tuleb vale otsus, selge, võtame õppust. Tegelikult me teeme ju enda teadmiste, kogemuste ja väärtushinnangute pealt kõige parema otsuse.

Mis Rapla valla juhtimisel saavad olema peamised väljakutsed?
Tegelikult on nii, et vald saab toimida ainult elanike kaasabil. Praegu on meil kahjuks vallas elanike arv pikalt langenud. Peamine on hakata taastama endist elanike arvu, et inimesed ei läheks ära, ikkagi näeks oma tulevikku, kodu ja laste kasvatamist siin. Kuidas saab inimene tulla? Peab olema elukoht, töökoht, peab olema koht, kuhu laps panna, vanavanematele kohad, peaks olema kultuurielu ja spordielu. Võimaluste puhul peaks olema teatud reservi juhuks, kui vald kasvab.

Te ise olete Raplast eemal olnud?
Ma olin tõesti. 2006. aastal kandideerisin EAS-i ja sealt alates liikuski elu Tallinnasse. Nüüd ma olen tagasi. Tegelikult on mul kaks kodu. Mu pere on Tallinnas ja ise toimetan praegu rohkem siin. Mu õde ja õetütar elavad siin, side on kogu aeg olnud.

Teil on Rapla lähedal talu, ma saan aru?
Jah, Nõuri talu. Igal pool olen maininud, et kui sõidate Raplasse, siis läbi minu metsade, kahel pool tee ääres on minu metsad ja metsa taga on talu. Minu juured on siin aastast 1700 millegagi juba.

Olete end Rapla poliitilise eluga Tallinnas elamise ajal kursis hoidnud?
Kui aus olla, siis ega väga selle poliitilise olukorraga kursis hoidnud ei ole. Aga praegusel juhul midagi suurt ja sellist silmapaistvalt üleriigilist ju tegelikult minu arvates juhtunud ei ole.

Mis on Raplas praegu teie hinnangul kõige olulisem objekt?
Spordiinimesena ütlen, et loomulikult on see jalgpalliväljak. Jalgpall on ju maailmas kõige suurema eelarvega üldse, kõige populaarsem ala, minu meelest. Teine oluline hoone on Sadolini spordihoone. Sealsamas on kohe supluskoht jälle väga oluline asi.

Objektidest rääkides kasutan võimalust ja küsin Okta Centrumi kohta. Palju te sellest teate ja kui väärtuslik see vallale on teie meelest?
Okta Centrum on eraomandis ja omanik tegi selle otsuse ja ostis. Kindlasti peab tal mingisugune plaan olema. Olen isegi seal korvpalli mänginud tegelikult. Hoone on märkimisväärne, sellist teist Eestis ei ole. Hoonena on ta meile oluline. Teine asi on see, kes teda ehitama, haldama, renoveerima ja arendama hakkab. Kui vald ostaks, tuleks mõelda, kas on võimekust seda renoveerida. See on meeletult kallis projekt.

Milline juht te olete?
Ma olen õiglane. Ma tahaksin olla liidritüüpi juht selles mõttes, et tegelikult oma eeskuju, otsuste ja käitumisega anda võimaluse järgida teda. Kui otsused on mõistlikud, siis inimesed tulevadki järele.

Kuigi te vastasite, et ei ole olnud kohaliku poliitikaga hästi kursis, küsin ikka, kas teil on etteheiteid eelmisele valitsusele? Kiitusi?
Kiita saab, kui kiiresti asjad arenenud on. Ehituspool on küll väga hea, muusikakool tuleb, Prisma kerkib. Üks kurb lugu on muidugi meil staadioniga. Vaatame kadedusega Kohila poole. Rapla on minu teada läbivalt spordivald olnud. Staadion on kindlasti üks asi, mis tuleb ära teha.

Saan aru, et sport on teile hingelähedane.
Kui ma esimesse klassi läksin praeguse riigigümnaasiumi majja, käis meil seal üks tore treener Andres Tamm ja ütles, et tema avab korvpallitrenni. Nii me siis Rapla spordikooli rivis olimegi, meid oli umbes 30, minu meelest. Sealt mulle see korvpallipisik sisse läkski, võib-olla pikkus ja kiirus ka mängisid rolli, aga korvpalli olen alati mänginud.

Kuna ma olin kiire ja mingil määral osav palliviskaja, hakkas ka kergejõustiku poole tõmbama. Kergejõustikutreener oli meil põhiliselt Jaak Liivandi. Esimesed kolm aastat ei olnud mul spordipäevadel erilist vastast, aga siis tuli Risto Ütsmüts Tallinnast ja siis meil oli huvitav. Tema pakkus mulle konkurentsi ja mul on hea meel näha teda praegugi jooksmas.
Pärast seda tuli sulgpall mingi aeg ja nüüd mängin seda harrastaja tasemel. Võistlustel ei ole käinud. Olen käinud nii Sadolinis kui ka Tallinnas mängimas. See mäng on kiire, agressiivne, kerge end vigastada. Minagi vigastasin hüppeliigest, olen seda nüüd vahepeal ravinud. Korvpalli olen ka harrastajate grupiga siin Sadolinis mänginud.

Milliseid Rapla spordimeeskondi te jälgite?
Avis Utilitas Rapla meeskonnale olen loomulikult kaasa elanud. Pean tunnistama, et ma käin vaatamas vähe ja sellel on kindel põhjus. Mu närv ei pea vastu (naerab). Olen ju ise korvpalli mänginud ja ma tegelikult tean, kuidas nad otsuseid teevad, kui kiirelt kõik käib ja kuidas tuleb kokku mängida ja siis, kui vaatad, et on tehtud vale otsus või valesööt, ei suuda ma vaadata. Väga elan kaasa.

Loomulikult meil on ka väga tubli saalihokimeeskond, meil on ka tegusad seeniorid, naiskorvpallurid. Tantsijad on tublid. Mul on alati hea meel, kui meie maakonna inimesed näevad vaeva eesmärkide täitmiseks. Me kunagi ei tea, kuskohast see väike Jüri või Mari oma talendi suudab välja tuua.

Mul on hästi kurb Paluküla mäe pärast. Minu suur soov on ikkagi, et seal saaksid erinevad grupid koos toimida. Ühed viivad edasi rahvakultuuri, teised jälle tegelevad spordiga. Kui juhtubki, et Jüri on näiteks hästi osav lumelauasportlane, ei saa ta oma oskusi arendada siin maakonnas praegu.

Mis hobisid ja huvialasid teil veel on?
Omal ajal olin kirglik kalamees. Mu isaisa, kes oli bussijuht Rapla autobaasis, vedas mind. Ta oli kalastusklubi liige ja käisin temaga alati poisikesepõlves kaasas. Hakkasin ka võistlustel käima, aga nüüd viimasel ajal on kalastamist väheks jäänud. Mu poeg on võtnud selle üle.

Metsaomanikuna käisin Luua metsanduskoolis metsandust õppimas. Meil on siin metsamaad, mida tuleb hooldada ja tuleb aru saada, mis töid tellida ja kuidas teha.
Ma käin kinos hästi tihti. Pikad saagad on mulle hinge läinud. Me ju nägime Soome televisioonist neid Tähesõdasid, Bondi. Kinos ja teatris käin väga hea meelega. Kuigi pean tunnistama ja valus on öelda, aga ma ei ole Rapla kinos käinud. Esimest korda olin seal kinosaalis volikogu istungil.

Lugemine on üks asi, mida tahaks rohkem teha. See on üks minu eesmärk.

Kas olete rohkem maamees või linnamees?
Ma olen rahvamees. Mulle väga meeldib maal olla. Mulle meeldib, et kui ma kivi viskan, siis see kukub minu maa peale, ma ei taha kogu aeg kardinaid ette tõmmata. Inimesed on kogu aeg muutumises. Ka meie elasime mingi aeg Tallinnas. Ma olen kõike proovida saanud, aga maaelu on ikka hingelähedane. See unistus on küll olnud kogu aeg, et Nõuri taluhooned oleksid korras.

Gert Villard on:
Õppinud Rapla I keskkoolis (praegune Rapla Kesklinna kool)
Õppinud autolukksepaks
Õppinud Eesti Maaülikoolis majandusökonoomikat
Õppinud Luua metsanduskoolis metsandust
Pidanud talu
Töötanud 10 aastat SEB-is
Töötanud EAS-is
Töötanud Riigi Kinnisvara AS-is
Olnud keskkonnaministri nõunik
Töötanud Eesti Töötukassas

Gert Villard on rahulik ja tasakaalukas

Aastaid tagasi kutsus Rain Oksaar Gert Villardit Rapla vallavanemaks kandideerima. Kui uurisime, mis teeb Villardist Oksaare hinnangul hea vallavanema, vastas ta: „Tema isikuomadused ja elukogemus. Ta on piisavalt palju töötanud erinevatel aladel, ta on võimeline vallavanema ametikohta täitma. Me ei ole sõbrad, aga tunneme teineteist. Lähtusin teda kutsudes inimesest, mitte poliitilisest eelistusest. Ta on rahulik, tolerantne, jääb iseendaks, teda on raske kallutada.”

Sel korral oli kutsujaks hea sõber ja endine kolleeg ministeeriumiaegadest Rene Kokk. „Pean heaks seda, et ta on Rapla vallas kasvanud. On valla elanik. Ta tunneb kogukonda, tal on side kogukonnaga,” ütles Kokk esimese asjana meie küsimuse peale, kuid lisas siis: „Ta tunneb Raplamaa ettevõtteid, on töötanud nii panganduses kui teinud ka talutööd. Inimesena on ta tasakaalukas ja rahulik, pigem üheksa korda mõõdab ja siis lõikab. Ta on ka äärmiselt korrektne inimene.”