Detsembri algusest on Rapla kultuurikeskuse ees olnud avatud näitus, mis kõneleb eestlaste vastupanust Nõukogude okupatsioonile. Näituse koostas Eesti Mälu Instituut ning logistikat aitas koordineerida Eesti Endiste Metsavendade Liit. Kolmapäeva, 1. detsembri lõuna ajal pidulikult avatud näitus kannab nime “Vastupanu Nõukogude võimule Eestis 1940–1991”. Ilm oli sel ajal Rapla kultuurikeskuse ees parajalt karge.
Küll mitte nii karge nagu 1941. aastal Siberisse küüditatute uuel kodumaal. Ka seda ajalooperioodi on näitusel kajastatud. Piduliku avamise puhul tervitasid kohaletulnud inimesi Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus, Rapla vallavolikogu esimees Kalle Toomet, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller ja näituse kuraator Eli Pilve.
Näitus keskendub ajaperioodile 1940 kuni 1991. Aastal 1940 algas Eestis Nõukogude okupatsioon ning taasiseseisvumine sai teoks alles 1991. aastal. Kogu selle aja vältel toimus Nõukogude võimule vastandumine nii aktiivses kui ka passiivses vormis. Näitus haarabki persoone, hoiakuid ja sündmusi, milles vastandumine seisnes. 1940-ndatel aastatel kandsid seda vaimu metsavennad. Nad sõdisid suvesõjas Punaarmee vastu ning aitasid pealetungivaid sakslasi teejuhtide ja tõlkidena.
Pärast sõda kandsid vastupanu vaimu väliseestlased, kes hoidsid elus nii mälestust Eestist kui ka füüsilisel kujul selle sümboleid. Nii on näiteks näitusel kõnekas pilt aastast 1980, kui väliseestlased marssisid Rootsis sinimustvalgete trikolooridega.
Samuti seisnes kaheksakümnendatel aastatel vastupanu punkarite liikumises. Ka see on näitusel välja toodud. Eriti kõnekas on pilt viiest Eesti punkarist, kellest kõige tuntum on tõenäoliselt Villu Tamme. Tema seljal “ilutseb” punkarlik sõnum – Kõik On Pask. Ajalises mõttes ulatub näituse sisu metsavendade tegevusest kuni istungiteni Toompea lossi saalis, mille tulemusena kuulutati Eesti taas iseseisvaks. Kõige sellega saab tutvuda eesti, vene ja inglise keeles.
“Vastupanu Nõukogude võimule Eestis 1940–1991” on ära mahutatud kuueteistkümne plakati peale, mis seisavad praegu Rapla kultuurikeskuse ees. Martin Andreller ütles, et infot on tegelikult rohkemgi, kuid mingisugune valik tuli korraldajatel teha. Tähelepanelik näitusekülastaja leiab sealt ka pilte ja infot Rapla maakonna kohta. Kuna koroonaajal on keeruline kutsuda inimesi näitust kohapeale vaatama, võeti ette Eesti ringreis. Tegemist ongi rändnäitusega. Varem on see üleval olnud Haapsalus, Pärnus ja Tallinnas. Raplast liigub see praeguse seisu järgi edasi Paidesse. Rapla kultuurikeskuse juures saab näitusega tutvuda kuni jaanuari keskpaigani. Näituse ülesseadmisel olid abiks ka Rapla keskraamatukogu ja Kaitseliidu Rapla malev.
“Unustamine on kõige hullem asi, mida oma riigile saame teha. Seetõttu on see näitus tähtis,” ütles kuraator Eli Pilve oma sõnavõtus. Seda sõnumit toetas ka Heiki Magnus, kes ütles, et olgu see näitus meile hoiatuseks, et me peame iga päev olema valvel selle nimel, et sellised sündmused enam mitte kunagi ei korduks.
