13.3 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

VIDEO: Kaius tegutseb heategevuslik mõmmivabrik

Siirast soovist jõulude puhul lasteküla lapsi rõõmustada võtsid Kaiu kohalikud prouad kätte ja õmblesid kaks nädalat jutti kaisukarusid. Kuigi eesmärgid said täidetud, töötavad õmblusmasinad edasi.

Kohalikud aktiivsed prouad ei lasknud end mitu korda paluda, kui naiskodukaitsja ja varemgi käsitöö tegemisega silma paistnud Miidi Pindus pakkus välja, et ühiselt võiks SOS Juuru Lasteküla lastele jõuludeks kaisukarusid meisterdada.
Eda Toomet, Eve Valdre, Elma Reinart ja Marje Post ulatasid oma abikäe ning ühiselt pingutati kaks nädalat, et enne jõulupühi kakskümmend viis kaisukaru valmis õmmelda. Õmblustöökoda pandi püsti Kaiu lasketiiru ruumides ning kasutusele võeti õmblusmasinate vanemad mudelid. Miidi sõnul sel lihtsal põhjusel, et moodsamad masinad ei saanud nende valitud materjalidega hästi hakkama.
„Keeruline ettevõtmine. Alguses ei osanud panna neid lõikeid kokku. Palju sai harutada,” räägib üks tublidest õmblejatest. „Mina lõikasin välja ja näitasin, kuidas midagi tegema peaks,” ütleb Miidi sekka. „See on nii tore. Me oleme kõik ju vanaemad,” selgitab kolmas õmbleja, miks üleskutsega kaasa mindi. „Ma ütlesin küll, et aitab, aga nad teevad ikka edasi,” ütleb Miidi naerdes. Õmblustoas tõepoolest töö alles käis. Nüüd teevad naised kingitusi oma pere lastele.

Iga karu on isemoodi
Idee sünnist rääkides ütleb Miidi, et on varemgi lastele kaisukarusid teinud. „Palju aastaid tagasi oli Ingrid Rüütli projekt kaisukaru igale turvakodus elavale lapsele,” räägib ta. Nüüd tekkis mõte lasteküla lapsi rõõmustada. „Televiisoris ühes saates proua ütles, et ärge arvake, et ainult väikesed lapsed tahavad kaisukaru. Neid tahavad ka suuremad lapsed. On, keda kallistada, on, kellele midagi öelda. Kaisukaru edasi ei räägi,” jutustab Miidi. Ta helistas lastekülla ja uuris, kui palju kaisukarusid võiks jõuludeks meisterdada. Saanud vastuseks 25, võeti see ka eesmärgiks.
Üleandmise päeva õhtul, 20. detsembril istusid kõik karud mõnusasti koos. „Iga karu on isemoodi. Seda selleks, et kui kaks last on kõrvuti, siis nad ei lähe vaidlema,” selgitab Miidi. Erinevatest materjalidest ja eri värvi lappidest kokku nõelutud karud eristusid ka väikeste detailide poolest. „Ühel karul on silmad pruunid, teisel must-valged, kolmandal on silmadeks nööbid, ühel karul on käpad täpilised, teisel ei ole,” räägib Miidi.
Karud on loodud nii, et neid oleks ka mugav hooldada. Nimelt on nad pestavad. „Kasutatud on fliisi, karvaseid materjale ja täiteks on padjasisu. Selle ostsime Rapla Nurga poest kõik ära. Suuremad silmad ostsime kõik sealt ära,” ütleb Miidi lõbusalt.
Kaisukarusid vastu võtma ootasid prouad tegelikult ka lapsi endid ja valmistusid neile ka luuletusi lugema. „Kui ilm on külm ja väljas maru, soojendab sind kaisukaru. Kui meel on kurb ja tuju paha, peitu karu seljataha,” loeb Miidi ette read. Miidi andis üle tänukirjad ka oma tublidele õmblejatest abilistele.

Kaisukarusid oli vastu võtmas Raplamaa SOS Lasteküla programmijuht Brita Kiik. „Olen ise kohalik, memmed on kõik mulle tuttavad,” ütleb ta. Ta räägib, et kui tuli pakkumine, olid nad kohe nõus. „Sellist asja tehakse vähe,” tõdeb ta. Lapsi aga, keda karud võiksid rõõmustada, on palju. „Meil on küll Juurus lasteküla, aga tegelikult kuulub Raplamaa SOS Lasteküla alla ka Haapsalus peremaja ja Märjamaa taga on meil peremaja. Lisaks on meil peretugevdusprogramm, kus on hästi palju lapsi, kel oleks neid karusid ehk kõige rohkem vaja,” selgitab ta.
Lasteküla lapsed ikka saavad kingituse, aga need lapsed, kes on keerulistes kodudes, võib-olla ei saa. „Annetusi tehakse ikka, aga käsitööna tehtud esemeid pakutakse vähe. Oleme kõikidele oma annetajatele hästi tänulikud. Iga väike asi annab kokku suure asja,” ütleb Brita Kiik.

 

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised