Koostaja Ants Tammar
Järgmisel aastal möödub 98 aastat “Avalikkude raamatukogude seaduse” vastuvõtmisest (1924) Eesti Vabariigi Riigikogus. Aasta 2022 on kuulutatud raamatukogude aastaks. Esimesel kolmel kuul on fookus raamatukogul kui kogukonnakeskusel.
Raamatukogude aasta sissejuhatavas tekstis öeldakse: “Raamatukogud on miski, mida sageli võetakse iseenesestmõistetavana. Me kõik oleme harjunud, et nad lihtsalt on olemas. On väga tänuväärne, et algav raamatukogude teema-aasta toob raamatukogud oma murede ja rõõmudega avaliku tähelepanu keskmesse ning võimaldab mõtestada lahti nende rolli.
Raamatukogu on kui kogukonna kokkutooja ja liikmetele lähedalseisja. Raamatukogu on kohaks, kus kogukonna liikmed saavad koguneda, arutleda ja asju ajada, lastest vanemaealisteni.”
Nüüd, raamatukogude aasta eel on kõige sobilikum aeg tutvustada esimest raamatukogude seadust ning teadvustada, millistes oludes alustasid tegevust esimesed rahvaraamatukogud ja millised olid nende töötulemused 1925. aastal.
Raamatukogu peab olema kättesaadav kõigile kogukonna kodanikele
Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 6. juunil 1924. aastal vastu võetud “Avalikkude raamatukogude seaduse” esimeses paragrahvis on öeldud: “Avalikkude raamatukogude ülesanne on võimaldada kodanikkudele kirjanduse tarvitamist.” Seaduse teine paragrahv ütleb, et “avalikud raamatukogud asutatakse ja peetakse üleval valdade, alevite ja linnade poolt niisugusel arvul, et raamatukogu oleks kättesaadav kõigile kogukonna kodanikkudele”.
Kui mõne valla, alevi või linna piirkonnas asus rohkem kui üks raamatukogu, siis soovitati kohalikul omavalitsusel teha ühest neist keskraamatukogu, mille tegevusülesanded määras omavalitsus.
Avalikud raamatukogud allusid kohalikule omavalitsusele ning raamatukogu valitsejaks ja korraldajaks oli juhataja (hoidja), kelle töötasu määras raamatukogu ülevalpidaja (näiteks haridusselts).
Seadus nõudis, et raamatukogul peab olema vähemalt kolmeliikmeline nõukogu, mille ülesandeks on raamatukogusse puutuvate tähtsamate ülesannete arutamine ja otsustamine ning raamatukogu tegevuse korralikkuse eest hoolitsemine.
Seaduses on kirjas, et raamatukogu ülevalpidamiseks määrab vallavalitsus aasta eelarves tarvilikud summad ja raamatute ostmiseks vähemalt kaks marka iga inimese kohta, kes omavalitsuse piirkonnas elavad. Riigi poolt lisati raamatukogu toetuseks vähemalt sama suur summa, mida omavalitsus oli raamatukogule määranud eelmise aasta eelarves, kuid mitte üle 20 000 marga ühele raamatukogule. Riigi antud raha võis kasutada ainult kirjanduse ostmiseks. Avalike raamatukogude seadus tagas raamatukogudele minimaalse, aga siiski regulaarse toetuse riigilt ja omavalitsustelt. Varem tegutseti paljus heast tahtest ja isetegevuslikul alusel.
Raamatukogu pidi vähemalt üks kord nädalas raamatute saamiseks lahti olema. Igas raamatukogus pidi olema inventariraamat ja raamatute nimekiri (kataloog) haridusministeeriumi poolt heakskiidetud liigituskava järgi.
Avalike raamatukogude seadus lubas iga väljaantud raamatu tarvitamise eest nädalas kuni 5 marka raamatukogu heaks maksu võtta ning raamatu mittetähtajaks tagasitoomise eest trahvi nõuda, mille suuruse kinnitas maakonna- või linnavalitsus. Raamatu rikkumise, kaotamise ja mittetagastamise puhul oli raamatukogu omanikul õigus pärast kahekordset meeldetuletust raamatu laenajalt raamatu hind kahekordses suuruses vastuvaidlematult sisse nõuda.
Seadus hakkas kehtima 1. jaanuaril 1925. aastal.
See pikalt ettevalmistatud, mitmeid arutelusid läbinud ja seaduse tegemise käigus palju vaidlusi tekitanud seadus on Eestimaa kultuuriloos ja rahvaraamatukogude arengus erilise tähtsusega.
Pärast raamatukogude seaduse vastuvõtmist toimus Rapla vallanõukogus meelemuutus
Rapla vallast on hea näide, kui tugev mõju oli Riigikogus avalike raamatukogude seaduse vastuvõtmisel kogukonna raamatukogu arengule.
11. aprillil 1924. aastal oli Rapla vallanõukogu koosolek, kus nenditi, et valla eelarve väljaminekuid on kärbitud viimase võimaluseni ja sealt on täiesti välja jäänud hariduslike ja kultuuriliste asutuste toetamine, nagu avaliku raamatukogu asutamine. Pärast raamatukogude seaduse vastuvõtmist Riigikogus toimus Rapla vallanõukogus meelemuutus, tuli positiivne sõnum.
Vallavanem Juhan Hamburg teatas 4. veebruaril 1925. aastal vallanõukogu liikmetele, et raamatukogude seadusest tulenevalt peab omavalitsus asutama avaliku raamatukogu kas iseseisvana või selles asjas kokku leppima mõne kohaliku seltsiga ning kui valla piirkonnas on mitu avalikku raamatukogu, siis võib neist ühest moodustada keskraamatukogu. “Et Rapla vallas on seltsid, kellel juba raamatukogud on olemas, siis oleks soovitav mõne kohaliku seltsiga läbirääkimisele asuda,” ütles vallavanem.
Salajasel hääletamisel otsustasid vallanõukogu liikmed ühehäälselt panna valla 1925. aasta eelarvesse raamatukogule raamatute ostmiseks 11 000 ja kuludeks 4000 marka. Vallanõukogu volitas Rapla haridusseltsiga läbirääkimisi pidama vallanõukogu liikme Hans Peetsi ja vallasekretäri Jaan Kasemetsa.
20. märtsil ütles Jaan Kasemets vallanõukogu liikmetele, et läbirääkimistel Rapla haridusseltsiga on selts nõus avaliku raamatukogu ülesanded endale võtma ning teised vallas olevad raamatukogud avaldasid nõusolekut. Tehti ettepanek, et haridusseltsi juures olev avalik raamatukogu jääks keskraamatukoguks. Vallanõukogu liikmed otsustasid jällegi ühehäälselt: Rapla haridusseltsile anda avaliku raamatukogu ülesanded, kusjuures tema jääks keskraamatukoguks ning sellepärast anda valla eelarvest raamatukogu heaks määratud summa Rapla haridusseltsile.
Raamatukogu koolimajas, vallamajas ja seltsile kuuluvas majas
Rahvusarhiivis on avalike rahvaraamatukogude 1925. aasta tegevust kajastavad ankeetlehed ehk aruanded. Sirvisin Harjumaa lõunaosas olnud, praeguse Rapla maakonna piiridesse jäävate rahvaraamatukogude tegevusaruandeid. Neid oli 14, lisaks veel Läänemaale jäänud Märjamaa ja Haimre raamatukogu aruanne.
Avaliku ehk rahvaraamatukoguna registreeritute seas oli kaheksa haridusseltsile kuuluvat raamatukogu. Olid veel teistele seltsidele või ühingutele kuuluvad raamatukogud: Kabala kirjanduse seltsi “Lootus”, Kaiu laulu-mängu seltsi, Vardi rahvaraamatukogu seltsi “Teadus”, Haimre noorrahva ühingu, Märjamaa rahvahariduse ringkonna raamatukogu jne. Kohilas oli Kohila valla avalik keskraamatukogu.
Aruandes küsiti, millal kogukonna raamatukogu asutati. Aruande esitanutest olid vanimad Kaiu (1907), Hageri (1908), Järvakandi (1910), Raikküla (1910), Juuru (1915) ja Rapla raamatukogu (1917).
Kaheksa raamatukogu asus koolimajas, viis vallamajas ja kolm seltsimajas. Raikküla haridusseltsi raamatukogu oli õpilaste riiete hoiuruumis ning ankeeti kirjutati: “Avalik läbikäik takistab raamatukogu tegevust.” Kelba avalik rahvaraamatukogu (asutatud 1923. aastal) oli õpilaste söögitoas, kus peeti ka vaimulikke koosolekuid, nii et raamatukoguhoidja ei saanud kindlat lahtioleku aega määrata.
Kehtna rahvaraamatukogu (asutatud 1925. aastal) oli ruumis, kus vabatahtliku tuletõrjeseltsi pidude ajal oli einelaud ja muul ajal kooli klassiruum. Hageri avalik rahvaraamatukogu asus vallavalitsuse ooteruumis, sest sobivamat ruumi ei olnud mujalt saada. Pahkla haridusseltsi raamatukogu (asutatud 1925. aastal) oli koolimajas elava õpetaja korteris. 24-aastane koolmeister Roman Esko kirjutas aruandesse, et raamatukogu ruum vastab nõuetele ja ta oma korteris oleva avaliku rahvaraamatukogu tegutsemiseks takistusi ei avalda. Kaiu laulu-mängu seltsi raamatukogu asus vallamaja saalis.
Olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et Kohila vallamajas olnud keskraamatukogul (asutatud 1925. aastal) olid arvatavasti kõige paremad tingimused – kaks tuba ja pindala kokku 36 m2.. Aruandesse kirjutati: “Ruume kasutatakse ainult koosolekute pidamiseks, mis raamatukogu tööd ei takista.”
Viiel korral teatati, et ruum, kus raamatukogu asub, ei vasta mitte mingitele nõuetele. Raikküla raamatukogu aruandes kirjutati: “On lootust saada lahedamad ruumid, siis saab sügisel avada ka lugemistoa.”
Rapla raamatukogu aruandes mainitakse, et seitse päeva nädalas, igal õhtul kella 18-st kuni 22-ni saab haridusseltsi saalis lugeda kolme ajalehte. Aruandes nimetati seda ajalehtede lugemise kohta lugemistoaks. Ka Hageri raamatukogu aruandes teatatakse, et on lugemistuba, kus on üks laud ja kaks pinki ning lugeda saab nelja ajalehte ja ühte ajakirja. Seda, kus see lugemistuba asub, ei kirjutatud. Lugemistoa olemasolu on mainitud ka Kelba raamatukogu aruandes.
Raamatukogu tulud ja kulud
1924. aastal vastuvõetud avalike raamatukogude seaduses on kirjas, et raamatukogu ülalpidamiseks ja raamatute ostmiseks annab raha omavalitsus ning haridusministeerium lisab oma toetussumma kirjanduse ostmiseks.
Raamatukogu ankeetküsitluses ehk aruandes oli 17 punktist koosnev kassa aruanne, kuhu kirjutati raamatukogu tulud ja kulud. Mitte kõik raamatukoguhoidjad seda osa aruandest ei täitnud või tehti poolikult. Mõned tähelepanu köitvad arvud neist sain. Imestust või üllatust tekitas Kohila keskraamatukogu kassa aruanne. Raamatukogu tulu oli 61 684 marka, sellest 6157 marka oli haridusministeeriumilt saadud toetus, 45 501 marka vallanõukogu otsusega antud raha ning raamatute laenutamisest saadud 6400 marka tagatisraha. Koolilt saadud raamatute väärtuseks hinnati 3626 marka. Uute raamatute ostmiseks kasutati 44 912 ja raamatute köitmiseks 10 371 marka. Kuna Kohila raamatukogu oli valla keskraamatukogu, siis on kahtlus, et kassa aruande koostamisel liideti teiste valla raamatukogude tulud ja kulud.
Teiste valdade raamatukogude tulud ja kulud olid mitu korda väiksemad. Näiteks Rapla raamatukogu sai haridusministeeriumilt 12 500 ja vallavalitsuselt 15 000 marka, Märjamaa raamatukogu (asutatud 1924. aastal) 5000 ja 5000, Juuru raamatukogu samuti 5000 ja 5000, Raikküla 8500 ja 8500, Hageri raamatukogu 2750 ja 4300 marka jne.
Eraasutustelt ja eraisikutelt said toetust Märjamaa raamatukogu (kokku 17 245 marka) ja Hageri raamatukogu (kokku 8301 marka).
Märjamaa raamatukogu ostis uusi raamatuid, ajakirju ja ajalehti 16 800 marga eest. Kuues raamatukogus jäi uute trükiste ostmise summa 10 000 – 12 000 marga vahele. Kõige väiksem oli see Kelba ja Kuimetsa raamatukogus (3193 ja 3530 marka). Kuimetsa (asutatud 1920. aastal) raamatukoguhoidja kirjutas murelikult: “Suurema toetuse korral saaks kogu väärtusliku kirjandusega täiendada ja raamatukogu tegevust paremini korraldada.”
1925. aastal asutati Kohila valla avalik keskraamatukogu, sinna osteti või kingiti 334 raamatut. Samal aastal asutati ka Pahkla haridusseltsi raamatukogu ja Kehtna avalik raamatukogu; aasta jooksul said nad 112 ja 76 raamatut, millega alustati tegevust.
Kõige enam täienes juba olemas oleva raamatukogu fond Märjamaal 137 uue trükisega (raamatud, ajalehed ja ajakirjad), Rapla raamatukogu 120, Haimre raamatukogu 116, Kelba raamatukogu 89, Hageri raamatukogu 70 trükisega. Kõige vähem sai uusi raamatuid Vardi raamatukogu (asutatud 1922. aastal) – ainult 26 trükist.
Lukustatav raamatukapp ja keskmiselt 6 meetrit riiuleid
Aruandes sooviti teada, mitu lukustatavat kappi on raamatute paigutamiseks ning mitu meetrit riiuleid on neis kokku. Kõige rohkem kappe oli Rapla haridusseltsi raamatukogul – kolm kappi ja neis kokku 21 meetrit riiuleid. Aruandes on märge, et raamatute paigutamise võimalused on väikesed. Kabala kirjanduse seltsi raamatukogul (asutatud 1918. aastal) oli üks raamatukapp, milles raamatute paigutamiseks ainult 1,5 meetrit riiuleid. Natuke parem olukord oli Kädva rahvaraamatukogu seltsis (asutatud 1918. aastal) – üks kapp ja 3,2 meetrit riiuleid.
12 raamatukogul oli raamatute paigutamiseks üks kapp ja neis keskmiselt 6 meetrit riiuleid. Ainult Pahkla haridusseltsil oli lisaks lukustatavale raamatukapile ka 5 avariiulit, kus kokku 8 meetrit pinda.
Aruandes küsiti, kas neist raamatute paigutuskohtadest jätkub. Pooltes vastustes öeldi, et praeguse kogu suuruse jaoks jätkub. Aga Kehtna vallavalitsuse asutatud raamatukogu aruandes oli murelik repliik: “Et kapis asuvad ka Kehtna Rahvaraamatu Seltsi raamatukogu raamatud, jääb kapp väikeseks ning ei vasta raamatukogu nõuetele.” Kaiu raamatukogul oli kaks kappi ja 8 meetrit riiuleid ning aruandesse kirjutati: “Jätkub, aga mitte kauaks.” Vardi raamatukogus oli kaks raamatukappi, aga teatati: “Neist ei jätku raamatute paigutamiseks – on tellitud uued raamatukogu nõuetele vastavad kapid.” Haimre raamatukogu (asutatud 1923. aastal) aruandes mainiti, et praegu jätkub, kuid ei jätku raamatute arvu suurendamiseks.
Raamatukogu lahtioleku ajad ning kirjanduse laenutajad ja nende töötasu
Kaheksas raamatukogus laenutati raamatuid pühapäeval kaks-kolm tundi. Nii toimiti ka Kelba raamatukogus, aga kui mõnel inimesel tekkis raamatu saamise vajadus äripäeval, sai ta selle õhtul. Kohila vallavalitsuse sekretär laenutas raamatuid esmaspäeval kell 10-18. Kuimetsa vallavalitsuse sekretäri valduses olevate raamatute hulgast sai trükiseid koju viimiseks valida iga päev kaks tundi, kell 14-16.
Kuus raamatukogu laenutas raamatuid kaks korda nädalas. Näiteks Vardi raamatukogu oli avatud reedel kell 17-19 ja pühapäeval kell 10-12. Ka Kädva, Pahkla ja Raikküla raamatukogu võimaldas nädalas ühel äripäeva õhtul kuni kella 20-ni raamatukokku minna.
Avalikest rahvaraamatukogudest oli Märjamaa raamatukogu kõige lühemat aega avatud – 1,5 tundi pühapäeval kell 12-13.30.
Raamatuid laenutas viis õpetajat, viis põllumeest ja kaks vallasekretäri ning rätsep, kivilõhkuja ja vallateenistuja. Raamatukogus tehtava töö eest maksti palka seitsmele inimesele. Kõige suurema aastapalga, 6000 marka, said Vardi, Kehtna ja Kuimetsa raamatukogu hoidjad. Rapla ja Märjamaa raamatukoguhoidja aastapalk oli 4000 marka ning Hageri raamatukogu juhatajal, 19-aastasel August Viiulil ja Juuru raamatukogu juhataja Eduard Ausi abilisel 2400 marka. Teised raamatukoguhoidjad laenutasid raamatuid ja hoidsid raamatukogu korras ilma töötasuta.
Raamatute ja laenutuste arv raamatukogus
Kuus raamatukoguhoidjat täitsid aruande 20. punkti “Teated raamatute arvust kogus ja nende tarvitamisest raamatukogu liikide järgi” poolikult või üldsegi mitte. Näiteks Haimre raamatukogu aruandesse kirjutati: “Raamatute laenutamise kohta arvestust ei peetud.” Juuru raamatukogu aruandes on märge: “Andmete puudumise tõttu ei oska lahtrit täita.” Vardi raamatukoguhoidja teatas, et andmed päevaraamatus on lünklikud. Kehtna raamatukogu aruandes oli mittetäielike andmete esitamise põhjendus: “Raamatukogu tegevus ei olnud veel “Avalikkude raamatukogude seadusega” vastavalt korraldatud, sellepärast pole ka võimalik täpsemaid teateid anda.”
Aruannetest nähtub, et enamikus raamatukogudes oli 1925. aastal trükiste arv väike ning nende laenutajaid vähe. Kehtna raamatukogus oli 76 raamatut, aga laenutuste arvu ei ole kirjutatud. Pahkla raamatukogus oli 112 trükist ja 160 laenutust, Kaiu raamatukogus oli 360 trükist ja ainult 72 laenutust, Kuimetsa raamatukogus oli 185 trükist ja 166 laenutust, Kohila raamatukogus, mis avati aruandeaasta lõpul, oli 334 trükist ja 318 laenutust, Hageri raamatukogus 659 trükist ja 784 laenutust, Järvakandi raamatukogus 958 trükist ja 573 laenutust jne. Kõige usinamalt loeti raamatuid Märjamaa raamatukogus – kogus oli 581 trükist ja 1591 laenutust. Kõige rohkem trükiseid oli Rapla haridusseltsi raamatukogus – 2179 ja neid laenutati 2300 korral.
Rapla raamatukogus oli 500 venekeelset raamatut (enamasti ajalooteemalised) ja neid laenutati 102 korral. Arvatavasti olid need raamatud pärit karskuskuratooriumi aegsest raamatukogust. Vardi raamatukogus oli 49, Hageri raamatukogus 2 ja Raikküla raamatukogus üks venekeelne raamat ning Vardi raamatukogus 2 ja Raikküla raamatukogus 1 saksakeelne raamat.
Raamatukogus olevad trükised olid liigitatud üheksasse ossa. Iseenesest mõistetavalt oli raamatukogudes kõige rohkem ilukirjandust ning seda loeti ka kõige enam. Ilukirjanduse suured lugejad olid Märjamaa raamatukogus (304 raamatut ja laenutusi 1320), Raikküla raamatukogus (146 raamatut ja laenutusi 423) ja Kelba raamatukogus (56 raamatut ja laenutusi 196). Populaarne oli ka ajalooteemaline kirjandus. Sellele järgnesid matemaatika, loodus- ja arstiteaduse alane kirjandus ning rakendusteadused.
Keele- ja kirjandusteaduse ning kunstiraamatute olemasolu mainiti 11 aruandes. Kõige rohkem oli neid Järvakandi raamatukogus (80 raamatut ja 23 laenutust).Vardi raamatukogus oli neid 47 ja 1 laenutus, Raikküla raamatukogus 13 ja 17 laenutust, Märjamaa raamatukogus 9 ja 14 laenutust. Teistes raamatukogudes oli keele- ja kirjandusteaduse ja kunsti raamatuid kümne piires ja laenutusi 1-2.
Lastekirjandust oli seitsmes raamatukogus, aga vähe. Kõige rohkem oli Järvakandi, Vardi ja Raikküla raamatukogus (43, 25 ja 14) ning teistes 1-5 raamatut. Kõige enam laenutati lastekirjandust Järvakandi raamatukogus (26 korral).
Peeti arvestust, mitu meest ja naist raamatuid laenas
Aruandest saame teada, mitu meest ja naist oli raamatute laenajate nimekirjas, mitu korda käisid mehed ja naised aasta jooksul raamatukogus jne.
Kõige rohkem oli raamatute võtjaid Raikküla raamatukogus – 123, neist 58 meest ja 65 naist. Hageri raamatukogus oli neid 90, neist 58 meest ja 32 naist, Haimre raamatukogus 77, neist 57 meest ja 20 naist, Kuimetsa raamatukogus 65, neist 50 meest ja 15 naist, Märjamaa raamatukogus 64, neist 37 meest ja 27 naist jne.
Kõige vähem oli raamatute laenajaid Vardi raamatukogus – 23, neist 17 meest ja 6 naist. Üllatas Rapla raamatukogu kasutajate arv – nimekirjas oli ainult 41 lugejat, neist 21 meest ja 20 naist.
60 protsenti raamatukogu kasutajatest olid mehed ja 40 protsenti naised. Eriti suur meeste ülekaal oli Kohila raamatukogus – 31 meest ja 8 naist. Naiste suurem ülekaal oli Järvakandi raamatukogus – 32 naist ja 18 meest.
Aruandesse paluti kirjutada, mitu korda käisid raamatukogus naised ja mehed. Sellele küsimusele vastas üheksa raamatukoguhoidjat. Aasta jooksul oli üheksas raamatukogus 3045 külastust, neist 1827 jäi meeste ja 1218 naiste arvele. Jällegi olid mehed usinamad raamatukogu külastajad.
Märjamaa raamatukogu aruandest on näha, et lugejate nimekirjas olevad 64 inimest käisid tihti raamatukogus raamatuid võtmas – 818 külastust, sellest 450 korda mehed ja 368 korda naised. Hageri raamatukogus olid need arvud 685, 498 ja 187, Kelba raamatukogus 488, 278 ja 210, Kädva raamatukogus 422, 232 ja 190, Rapla raamatukogus 305, 134 ja 171 jne.
Kõige usinamad raamatukogu külastajad olid 20-29-aastased. Nendest natuke vähem laenasid raamatuid 15-19-aastased. Väga vähesed 41-aastased ja vanemad tulid raamatukokku trükiseid koju viimiseks laenama. Üheksas raamatukogus oli neid kokku 60 inimest, neist 41 meest ja 19 naist. Selles vanusegrupis oli Kuimetsa raamatukogus teiste raamatukogudega võrreldes kõige rohkem lugejaid, 10 meest ja 6 naist.
Viivitusmaks hooletutele raamatukogu kasutajatele ning raamatute laenutamismaks
Raamatukoguhoidjad kirjutasid aruandesse, mitu raamatut saab korraga võtta ja mitme nädala jooksul peab raamatute laenaja trükised tagastama. Kuues raamatukogus laenutati korraga kaks raamatut ja need pidi tagastama kahe nädala jooksul. Teistes raamatukogudes sai korraga võtta kolm raamatut ja tagastamise tähtajaks märgiti 3-4 nädalat.
Neilt, kes lugemiseks võetud raamatuid tähtajaks ei tagastanud, oli raamatukoguhoidjal õigus raamatute laenajatelt viivitusmaksu ehk trahviraha nõuda. Seda tehti 10 raamatukogus. Vardi, Kädva ja Kelba raamatukogus oli üks mark ja Kohila raamatukogus 5 marka raamatu ülemäära enda käes hoitud päeva eest. Märjamaa, Järvakandi ja Juuru raamatukogu lugejatelt, kes raamatute tagastamisega ühe nädala hilinesid, võeti 10 marka iga trükise eest. Raikküla ja Kehtna raamatukogus oli viivitusmaks 1% raamatu hinnast nädalas ja Hageri raamatukogus 2% kuus.
Kelba rahvaraamatukogu seltsi “Edu”, Kaiu laulu-mängu seltsi, Haimre noorrahva ühingu, Vardi rahvaraamatukogu seltsi “Teadus” ja Hageri haridusseltsi liikmetele laenutati raamatuid maksuta. Kelba raamatukogus võeti võõrastelt 10 marka kuus raamatute laenutamismaksu, Kaiu raamatukogus 5 marka raamatu kahe nädala kasutamise eest ja Kädva raamatukogus 5 marka kuus. Haimre raamatukogus võeti 5% raamatu hinnast lugemiseks määratud aja eest ja Vardi raamatukogus 3 marka raamatu laenutamise eest nädalas. Hageri raamatukogus oli võõrastele laenutamismaks 100 marka aastas, 50 marka poole aasta eest ja 10 marka ühe kuu eest.
Märjamaa raamatukogu sai aasta jooksul lugejatelt raamatute tagastamise tähtajast mitte kinnipidamise eest 1190, Hageri raamatukogu 176 ja Kädva raamatukogu 15 marka trahviraha. Vardi raamatukogus kogunes 889, Kädva raamatukogus 590, Hageri raamatukogus 430 ja Kaiu raamatukogus 146 marka raamatute laenutamisest.
Saadud trahviraha ja laenutusmaksu kasutati uute raamatute ostmiseks, raamatute köitmiseks ja raamatukogu korrashoiuks.
* * *
Sellised näitajad toodi rahvaraamatukogude töö kohta välja 1925. aastal. Praegu on raamatukogu põhiteenus ehk raamatute kojulaenutus ja kohalkasutus tasuta, kuid statistika põhialused on laias laastus samasugused praegugi.
