Ants Tammar
Aasta 2022 on raamatukogude aasta, millel on neli fookust. Üks neist on raamatukogu kui kirjanduse hoidja, tutvustaja ja lugemishuvi tekitaja ning kirjanduslike ürituste pakkuja. Raamatukogude aasta ettevõtmised sarnanevad paljus 1935. aasta raamatuaasta eesmärkidega.
Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel kuulutas Eesti Vabariigi Riigivanem Konstantin Päts 23. veebruaril oma raadiokõnes 1935. aasta raamatuaastaks, et tähistada 400 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse raamatu trükis ilmumisest (Wanradt-Koelli katekismus).
Raamatuaasta eesmärgiks seati raamatu tähtsuse selgitamine inimese elus ja riigi arengus, raamatu lähendamine rahvale. Raamatuaasta kultuurialases programmis püstitati ülesandeks tunduvalt parandada raamatukogunduse olukorda ja suurendada raamatukogude kasutajate üldarvu. Tehti selgitustööd koduraamatukogude asutamiseks ning taheti, et raamat oleks kättesaadavam ka kaugemates külades elavatele taluperedele. Sooviti, et raamatuaasta kujuneks suureks valgustuse ja pöördeliseks aastaks vaimsel alal.
Raamatuaastal rõhutati, et raamat on rahva iseseisvuse üks nurgakividest ning jõu allikaks, mis on mõjutanud rahva vaimset, majanduslikku ja poliitilist elu.
Raplas moodustati raamatuaasta komitee
Eestimaa linnades ja valdades moodustati raamatuaasta ürituste korraldamiseks komiteed või toimkonnad. Nende ülesandeks sai raamatuaasta peakomiteelt saadud juhtnööride ja korralduste alusel raamatu juubeli tähistamise ettevalmistamine ja läbiviimine kohtadel.
Raplas moodustati 15. augustil haridusseltsi raamatukogu toimkonna koosolekul raamatuaasta kohalik komitee. Sellesse kuulusid toimkonna liikmed T. Kildema (raamatukogu juhataja), J. Saksberg (Rapla algkooli juhataja), J. Hamburg (vallavanem), J. Rütman (tarvitajate ühingu esimees) ja G. Zirk ning väljastpoolt otsustati komiteele abiks kutsuda H. Ranna (Raplas oleva Harjumaa keskkooli juhataja), A. Kinksvall, V. Kalberg ja A. Veebermann.
Rapla haridusseltsi raamatukogu juhataja Tõnis Kildema tutvustas eelpool mainitud toimkonna koosolekul raamatuaasta peakomiteelt saadud kirju ja raamatuaasta kava. Peakomitee ühes juhendmaterjalis soovitati raamatuaasta aktuse kava koostada nii, et sellest kujuneks võimas kultuuriline meeleavaldus. “Aktuse kõnedes tuleks rõhutada mõtet, et kõrge rahvuslik kultuur on rahvusliku ja riikliku tegevuse kõige kindlam alus,” kirjutati maakonnavalitsuse ringkirjas.
Pärast Tõnis Kildema sõnavõttu tegi vallavanem Juhan Hamburg ettepaneku 22. augustil Raplasse kutsuda valla raamatukogude ja algkoolide juhatajad, et arutada raamatuaasta ürituste korraldamist valla raamatukogudes ja koolimajades. Seda, mida 22. augustil räägiti ja otsustati, raamatukogu toimkonna protokolliraamat ei kajasta, aga ajalehes Uus Eesti oli kirjutis raamatuaasta kõige tähtsamast ettevõtmisest Rapla valla keskuses.
Raamatuaasta raamatupäev Raplas
Raplas oli raamatuaasta raamatupäev pühapäeval, 20. oktoobril ja algas see kirikus, kus oli jutlus raamatust. Jutluses rõhutati kirjanduse eetilist, rahvuskultuurilist ja ühiskondlikku tähtsust, mitte ei räägitud ainult vaimulikust kirjandusest. Raamatu juubelipidustus jätkus 1933. aastal valminud Rapla seltsimajas (seal asus ka haridusseltsi raamatukogu), kus olid raamatunäitus, aktus ja pidu.
Raamatunäitusel oli hulgaliselt kohalikelt elanikelt ja valla raamatukogudest kogutud raamatuid. Huvitava osa moodustas Raplat ja Rapla kihelkonda tutvustav kirjandus. Hoolimata kogu päev kestnud tugevast vihmasajust, käisid paljud inimesed raamatunäitust vaatamas, mis kinnitas kohaliku raamatukoguhoidja Tõnis Kildema väidet, et Rapla rahvas tunneb suurt huvi kirjanduse vastu.
Pärast lõunat oli raamatuaasta aktus, kus osales üle 300 inimese. Seal oli vallavalitsus täies koosseisus. Raamatuaasta peasekretär, Võrumaa kirjanik Juhan Jaik ja Rapla haridusseltsi raamatukogu juhataja Tõnis Kildema pidasid kõne. Oma raamatuid tutvustas kirjanik Pedro Krusten ning kirjanik Juhan Jaik luges katkendi oma raamatust. Esinesid Rapla tarvitajate ühingu naiskoor ja kohalik puhkpilliorkester ning Raplas äsja avatud Harjumaa keskkooli koor.
Rapla tarvitajate ühingu esimees, Rapla haridusseltsi esimees Jaan Rütman teatas aktusel, et ühing annetab Rapla haridusseltsi raamatukogule 150 krooni raamatute ostmiseks. See teade võeti vastu suurte kiiduavaldustega.
Õhtul oli raamatuaasta pidu, mille kavas olid kirjanduslikud ettekanded, deklamatsioonid ja Hugo Raudsepa näidend “Isand Maikello sisustab raamatukappi”.
Ajaleht Uus Eesti teatas, et Rapla raamatupäeva peolt lahkuti hilisõhtul ülevas meeleolus. Veel mainiti, et raamatuaasta ürituste rekordi Harjumaal tahab lüüa Rapla vald, kus on juba korraldatud 13 aktust, neist 9 koolides ning veel raamatunäitusi, -müüke ja -loteriisid, pidusid jne.
Raamatukogudest peavad saama tõelised varasalved ja vaimuvalguse allikad
Igas maakonnas koostati rändnäitus, mis koosnes umbes 400 raamatust. Raplas külastas näitust umbes 650 inimest. Raamatuaastal tehti üleskutse kinkida kodukoha raamatukogule raamat või raamatuid. Raamatukogule raamatute ostmiseks korraldati raamatuloteriisid. Raamatuaastaks tehtud 10-sendiste rinnamärkide müügist saadud raha jäi kohalikule raamatukogule.
Raamatuaasta tekitas üldist elevust – raamat ja raamatukogu asetati tähelepanu keskpunkti. Sellega selgitati nende suurt kultuuriloolist tähtsust. Raamatuaasta osutus ettevõtmiseks, mis pani liikvele laiemad rahvahulgad ja äratas trükisõna vastu huvi ka neis, kes seni olid sest möödunud tähelepanuta.
Raamatuaastal võeti ajakirjanduse veergudel elavalt sõna raamatukogunduse teemadel. Raamatuaasta üks olulisi eesmärke oli raamatukogude paremale järjele tõstmine, et neist saaksid tõelised varasalved ja vaimuvalguse allikad, eriti maal. Raamatuaastal sooviti nii palju kui võimalik luua igas vallas eeskujulik, muster-raamatukogu, kus oleks vähemalt 1000 köidet Eesti parematest raamatutest. Taheti, et raamatuaasta jooksul saaks igaüks teadlikuks raamatu ja raamatukogu tõelisest tähtsusest.
