Kolmel korral Kohilas vallavanemaks valitud, Riigikogus ja ministri nõunikuna töötanud Andrus Saare on ringiga taas koduvalda teenima maabunud. Rääkisime temaga nii sellest, mis on olnud, kui ka väljakutsetest, mis alles ootavad ees.
Kohtusime Andrus Saarega enne uue aasta algust, vaid loetud päevad enne seda, kui ta alustas uuel ametikohal abivallavanemana Kohila vallavalitsuses. Andrus Saare ei ole sugugi võõras või tundmatu nimi ilmselt enamikule Raplamaa inimestele, kuid mõned head asjad tasub siiski alati üle rääkida.
Intervjuud andes on Saare vahetu ja sõbralik, kuid mitte liialt avatud, kui küsimused puudutavad tema isikut ja mitte tööd. Siiski avaldab ta, et on kõigi muude tegemiste kõrval ka kaitseliitlane, nokitseb vabadel hetkedel vanavanemate talukohas, võimalusel viibib looduses ning on kunagi Rapla muusikakoolis õppinud trompetit mängima.
Mis teid seob Kohilaga?
Ma olen sündinud Raplas, seitse klassi käisin tänases Rapla Kesklinna koolis, siis kolisime Kohilasse elama. Mul on vanavanemate juured Kohilas Adila külas, kus ma olen kõik oma lapsepõlvesuved veetnud. Kui kool kevadel lõppes, lahkusin ma Raplast ja esimesel septembril, piltlikult öeldes, tulin tagasi. Kodu on mul tänaseni Kohilas. Abikaasaks võtsin ka oma klassiõe (naerab).
