Elen Kurvits,
põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsiooniosakonna nõunik
Lindude gripi hooaega arvestatakse sügisest kevadeni, mil toimub lindude ränne. Möödunud 2020.–2021. aastate lindude gripi levik oli üks suuremaid lindude gripi epideemiaid, mis kunagi Euroopas on olnud. Kolmekümne ühes Euroopa riigis suri või hukati ligi 23 miljonit kodulindu. Eelmise aasta oktoobrist kuni tänaseni on juba haigestunud või hukatud 12 miljonit kodulindu, mis näitab selgelt, et käesoleval aastal võib gripp kulgeda veelgi raskemalt.
Eelmine kõrge patogeensusega lindude gripi hooaeg oli kõige hullem, mida Euroopa on kunagi kogenud. Kõrge patogeensusega lindude gripi viirust tuvastati enneolematult paljudel rändlindudel ning sellest tulenevalt kandis ka osa tiheda kodulinnukasvatusega piirkondi raskeid tagajärgi pärast seda, kui viirus sattus paljudesse linnukasvatusettevõtetesse.
Eestis diagnoositi eelmisel aastal lindude gripp kokku 54 mets- ja veelinnul. Varasematel aastatel pole haigust Eestis tuvastatud. Samuti hukati või hukkus lindude gripi tõttu Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal kokku üle saja kodulinnu. Praegu on viirus levimas paiksete metslindude hulgas, mis tähendab seda, et keskkond on viirusega saastunud ja levik on ulatuslik. Seega ei kujuta ohtu üksnes lindude ränne, vaid lindude gripp on püsivalt Eestis levinud ning just meie kohalike metslindude populatsioonis.
Uus kõrge patogeensusega lindude gripi hooaeg on alanud (algas 01.10.2021) ning juba on näha, et see tuleb sama raske nagu eelminegi või isegi raskem. Kõrge patogeensusega lindude gripi viirust H5N1 leitakse taas suurel hulgal rändlindudel, kes liiguvad sügisrändel üle kogu Euroopa. Tuvastatud on 316 taudipuhangut, kus vähemalt 12 miljonit kodulindu on nakatunud ning nad hukatakse. 167 taudipuhangut ehk umbes pool kõigist taudipuhangutest on tuvastatud Itaalias tihedalt asustatud linnukasvatuspiirkonnas.
Kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse esinemine ja levik nii rändlindude kui ka kohaliku linnupopulatsiooni hulgas kujutab jätkuvalt ohtu linnukasvatusele. Sage viiruse tuvastamine suurtes suletud süsteemiga lindlates on tõstatanud küsimuse bioturvalisuse meetmete rakendamise järjepidevusest ja nende tõhususest. Seetõttu on vaja meetmeid hinnata ja nende rakendamist regulaarselt kontrollida. Oluline on tõhustada ka järelevalvet tagamaks varajase haiguse avastamise.
Põllumajandus- ja toiduamet seirab sellel aastal suuri munakanakarju (alates 1000 lindu karjas) ja kalkunikarju (50 lindu karjas) iga kuu, võttes lindude gripile proove. Selliseid suuri linnufarme on Eestis ligi 50 ning see tähendab, et aasta jooksul võetakse üle 1100 proovi. Samuti võetakse proove hane- ja pardikarjadest ning vutikarjadest metslindude rändeperioodil. Seda kõike selleks, et võimalikult varakult tuvastada lindude gripp ning vältida haiguse edasisist levikut.
Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.
Euroopas pole teavitatud ühestki inimeste lindude gripi viirusesse nakatumisest
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas madalaks ja nende inimeste, kes töö tõttu puutuvad kokku lindudega, nakatumise riski madalaks või keskmiseks. Inimesed, kes puutuvad kokku lindude gripi puhangutega, peavad kandma kaitseriietust, järgima hügieeninõudeid ja jälgima kümne päeva jooksul oma tervist ning pöörduma arsti poole, kui tekivad hingamisteede haiguste tunnused või silmapõletik.
Linnugripi peamised sümptomid:
– harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
– isutus, uimasus, kõhulahtisus;
– linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
– munatoodangu järsk langus.
Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
– väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
– ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
– enne lindude juurde minemist ja nende toitmist pese käed ning vaheta riided ja jalanõud;
– juhul, kui märkad ebatavalist suremust, teavita sellest veterinaararsti;
– välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.
Mida teha, kui leiate surnud linnu:
– teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka, helistades infotelefonil +372 605 4767;
– kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
