Kuidas saada elektri hind alla?

Siim Pohlak, Riigikogu liige

Mitmekordselt kallinenud elekter mõjutab eratarbijat ja vähendab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Kui samasugused elektriarved, nagu saabusid jaanuaris, laekuvad ka veebruaris, märtsis ja aprillis, ootab koroonapandeemiast räsitud Eesti ettevõtlusmaastikku pankrottide ja koondamiste laine ning inimeste vaesumine. Seda on võimalik vältida.

EKRE Riigikogu fraktsioon pakub konkreetseid lahendusi, mis aitaksid nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid ning millega jääb ära bürokraatlik ja kulukas elektritoetuste jagamine valdade ja linnade kaudu. Andsime Riigikogus üle eelnõu, millega teeme valitsusele ettepaneku lõpetada elektriga kauplemine börsil ning kehtestada elektrile kui elanikkonna toimetuleku tagamiseks vältimatult vajalikule kaubale riiklikult reguleeritud hind.

Oponendid sildistavad ettepaneku esimese hooga kindlasti populismiks, aga sellest ei tasu lasta ennast eksitada. Kui vaadata, mis toimub mujal, siis ei ole siin midagi üleloomulikku. Oma kodanikele elektrihinna laiapõhjalise kompenseerimise teed on mindud Norras ja Rootsis, lisaks on Rootsis reguleeritud elektri ekspordimahte, sest riigi kesk- ja lõunaosas jääb omatoodangust puudu. Seetõttu on Rootsis börsihind sageli madalam kui meil.

Väärib märkimist, et mitmed Euroopa riigid on loonud kodumajapidamiste jaoks hoopis teistsugused tingimused elektri hinna kujunemisele. Üheks näiteks on Leedu, kus kodutarbijate jaoks on hind riiklikult reguleeritud ja elektri hinnatõus on vaid 10%, või Prantsusmaa, kus kodumajapidamised ostavad energiat riigi elektrimonopolilt ja kus on hinnatõus 4 protsenti.

Täna ei ole Eesti osalemine NordPool elektrikauplemissüsteemis majanduslikult kuidagi põhjendatud, lisaks ei ole tegemist päris turuga. Meie välisühenduste läbilaskevõimed on piiratud ja kuna Eestis on suurim elektritootja nagunii riigile kuuluv elektrimonopol, siis on põhjendatud küsimus – miks me peame ostma elektrit börsilt? Peaministril ei ole Riigikogu ees olnud sellele küsimusele mõistlikku vastust. Peamiseks argumendiks on, et „tänu börsile oleme pikalt nautinud odavaid elektrihindu“.

See ei vasta tõele, pärast Eesti liitumist elektribörsiga NordPool on hinnatõus olnud märgatav ja tasub teada, et elektri tootmise reaalne kulu (omahind) riigile kuuluvates Narva jaamades on vaid 30 eurot megavatt-tunnist. Tänaste börsihindadega maksame Eestis toodetava elektri omahinnast kümneid kordi rohkem.

Kõigile on näha, et börsilt elektri ostmine ei toimi ja elektri kallinemine toob kaasa massiivse hinnatõusutsunami igas valdkonnas, sellele on veel võimalik pidurit tõmmata, tehes ümber tänase elektribörsile tugineva energiapoliitika. Elekter on esmatarbekaup nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele ja selle hind peab olema võimalikult odav, stabiilne ja pikalt prognoositav.