Reedel külastas haridusminister Liina Kersna kaht Raplamaa lasteasutust. Uurisime neilt, milliseid mõtteid kohtumine tekitas ja mida arvavad nad kavandatavast alushariduse seadusemuudatusest.
„Tark naine. Kuulab ja on tähelepanelik,” muljetab koduhoidu pidav Janne Liidik haridusministri külaskäigu järel. Ta tõdeb, et Liina Kersna eellane Mailis Reps oli see, kes „lastehoiud selle seadusega nii-öelda maa pealt ära kaotada tahtis”. Uus alushariduse seaduse eelnõu on Liidiku silmis märksa mõistlikum. See ei tähenda, et muutused ebamugavad ei oleks. Ka Liidiku jaoks tähendab uus seadus olulist mõttekohta.
Tulevik on segane
Rapla vald on oma lasteaiakoha pakkumise kohustust tõsiselt võtnud. Järgmisel kuul avab Päkapiku lasteaia juures uksed uus rühm konteinerlasteaias. Janne juures on hoiul praegu 3-aastased poisid. Tema jaoks tähendab konteinerlasteaia avamine, et hoiulapsed lähevad keset hooaega lasteaeda. „See on ettevõtja rõõm ja mure,” ütleb Liidik. Ta on optimistlik, et küll peagi uued lapsed asemele tulevad, kuid lisab, et selline olukord on keeruline.
„Ja eks see seadusemuudatus võib ju sedasama tuua. Mingil hetkel ma lihtsalt vaatan, et ma ei vastagi nendele nõudmistele, mis seadus mulle esitab, ja pean ära lõpetama,” räägib Liidik.
Tulevik on talle mõttekoht. Selleks, et võtta vastu ka üle 3-aastaseid lapsi, tuleks tal tulevikus hakata eralasteaiaks. See omakorda tähendaks pedagoogilise haridusega inimese leidmist.
Samuti tuleb arvesse võtta seda, kas kõikidele hoidudele uute lasteaiakohtade loomisel enam üldse ruumi on. Hoiukoha hind on märksa kallim kui lasteaias. Seni on vald kohtade nappuse tõttu peredele hoiuga seotud kulusid kompenseerinud. Kui vald loob piisavalt lasteaiakohti, siis puudub vajadus hoiukulusid kompenseerida. Liidik mõistagi mõtiskleb, kui palju on peresid, kes saavad endale hoidu lubada.
Samal ajal on Liidikule väga südamelähedane ka erivajadustega laste temaatika. Ta tõdeb, et hoiukohti erivajadustega lastele oleks väga vaja, kuid tema kodu selleks ehituslikult ei sobi. „Segadus on suur,” tõdeb Liidik.
Lastega töötavad inimesed peavad olema pädevad
Kohila lasteaia Sipsik direktor Kristina Mägi ütleb, et ministri külastus jättis lasteaiaperele sooja tunde. „See oli hästi loomulik, mitte laua taga istumine. Me käisime rühmades ringi ja minister suhtles väga palju lastega,” muljetab Mägi. „Ta võttis aega, et küsida, kuulata ja olla kohal,” räägib Mägi. Lasteaed võttis kohtumisest kaasa mõtte, et haridusvaldkonna juhiks on sooja südamega inimene, kellele päriselt lapse heaolu korda läheb.
Külaskäigu jooksul arutati ka alushariduse seaduse kavandatavaid muudatusi. Rapla maakonna lasteaedades on kokku 23 direktorit. Neist üheksal pole magistrikraadi, vastavat kvalifikatsiooni või doktorikraadi. See tähendab, et 39% direktoritest ei oma kavandatava seadusemuudetuse järgi vajalikku haridust.
Sipsiku lasteaed ei kuulu nende hulka. Mägi ütleb, et juba täna vastavad nad ka kavandatavatele nõuetele. „Nii minul kui ka õppealajuhatajal on juba magistrikraad,” ütleb Mägi. Lapsehoidja kutse on omandanud ka kõik õpetaja assistendid. Kaks hiljem liitunud inimest omandavad seda parasjagu.
Mägi sõnul toetab ta isiklikult kavandatavat muudatust. „Inimesed, kes töötavad lastega, peavad olema professionaalsed ja pädevad,” leiab ta. Seda eriti just haridussüsteemis. „On elementaarne, et inimesed, kes puutuvad lastega kokku ja mõjutavad nende arengut väga otseselt, arendavad ka ennast,” arvab Mägi. „Ma usun, et enamik lasteaednikke teeb seda nagunii. Nüüd tuleb see lihtsalt nii-öelda ära vormistada,” lisab ta. Ta usub, et viieaastane üleminekuaeg on piisavalt pikk muudatuste tegemiseks.
Kompetentsed.