Järgmise aasta kevadel loodab Edelaraudtee alustada Rapla-Lelle raudteelõigu kapitaalremondiga. Selle käigus korraldatakse ümber jalakäijate ülekäik Rapla jaamas. Ühe võimalusena on laual tunneli rajamine.
Möödunud aasta lõpus saatis Edelaraudtee Rapla vallale kooskõlastamiseks Rapla raudteeülesõidu ja -ülekäigu lahenduse. Vald algse ettepanekuga nõus ei olnud.
Praegu algab Jaama Konsumi juurest lühike kergliiklustee, mis kulgeb üle raudtee.
Tulevikus plaanib Edelaraudtee selle ülekäigu sulgeda. Rekonstrueerimise tulemusel kasvavad rongide kiirused ja kergliiklejate sedasorti raudtee ületamist peab Edelaraudtee ohtlikuks. Samuti on Edelaraudteel plaanis raudtee ümber tara rajada.
Edelaraudtee ettepanek on kergliiklejad suunata raudteed ületama samasse kohta autodega ehk Juuru tee algusesse. Et jalakäijad õigesse kohta jõuaksid, plaanis Edelaraudtee rajada kergliiklustee Viljandi maantee äärde. Vald aga leidis, et sellega pikeneb jalgsikäigutee enam kui 200 meetrit ning see ei haaku jalakäijate liikumissuundadega. „Esialgne variant jäi silma sellega, et kergliikleja oli surutud paarimeetrisele ribale riigitee ja raudteed ümbritseva tara vahel, kus riided saaksid maanteelt paiskuva saasta pilves rikutud ja kus väärikust säilitades küll poleks kõndida saanud,” ütles Rapla vallaarhitekt Marko Järvela ning lisas: „Jalgsiliiklejaid sealkandis ülearu palju pole, aga sellise lahendusega oleksime viimasedki neist autodesse peletanud.”
Jaanuari alguses toimunud kohtumisel tuli lauale võimalus ülekäigu asemel tunnel rajada. Ohutuse seisukohast oleks see parim lahendus. Järvela ütles, et mõte ise pärineb Edelaraudtee ühest varasemast eskiisist. Täna ei ole veel teada, kas tunnel on tehniliselt tehtav.
„Otsustasime, et Rapla vald võtab initsiatiivi ja teeb Transpordiametiga koostöös kindlaks kõik asjaolud, mis on seotud tunneli rajamisega. Eks lähikuud annavad sellele vastuse,” kommenteeris Edelaraudtee juhatuse liige Rain Kaarjas.
„Raudtee alt läbi minev kergtunnel lubaks kõige sujuvamat ühendust, aga ruumiga on kitsas ja pinnasevee tase on kõrge,” lisas Järvela.
Kuna maa selles piirkonnas kuulub riigile, on vald Transpordiametilt projekteerimise lähteseisukohad küsinud. „Kui Transpordiameti tingimused on teada, saab järgmisi samme seada. Vallas loodame mõistagi mõõdukalt, et riik mõttest innustub ja lööb samuti kaasa väikelinna elukeskkonna elamisväärsemaks kujundamisel,” rääkis Järvela.
Omaette küsimus on projekti kulukus. „Loomulikult on see investeeringuna kallis, aga turvalisus on ka kallis,” ütles Rapla vallavanem Gert Villard. Edelaraudtee on nõus finantseerima jalakäijate tunneli kavandamist ja ehitust raudtee alla jäävas osas. Rapla vald on valmis omalt poolt koordineerima pooltevahelist tegevust ja volikogu heakskiidu saamisel rahastama pingid, valgustid, haljastuse ja muud linnaruumi kujunduselemendid ning osalema projekteerimise ja ehituse kulutuste kandmisel.
Villard lisas, et tunneli rajamise juures võib määravaks saada ka aeg. Transpordiamet kipub oma kooskõlastamistes pigem aeglane olema. See tähendab, et tunnel ei pruugi vajalikuks ajaks lihtsalt kooskõlastust saada. Veebruari esimestel nädalatel on vallal plaanis Transpordiameti esindajatega kohtuda, et kõik mured esile tuua.
Tunneli ideega paralleelselt on arutatud ka alternatiivset lahendust. „Koosolekul jõudsime mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni, seega kui tunneli rajamine ei peaks õnnestuma, ehitame välja samatasandilise lahenduse,” ütles Rain Kaarjas. Villard lisas, et valla ettepanek on tasapinnalise ülekäigu korral viia rajatav kergliiklustee maanteest kaugemale haljasalale. Seeläbi oleksid ka kõndijad teelt paiskuva lume ja pori eest paremini kaitstud.
Raudteelõigu kapitaalremont peaks algama järgmise aasta 1. mail.
