Eesti Kirikute Nõukogu ja liikmeskirikute juhtide avaldus seoses sõjategevusega Ukrainas ja sõjapõgenike vastuvõtmisega Eestis:
24. veebruarist 2022 pole maailm enam endine. Oleme tunnistajaks kohutavatele arengutele sõjatandril Ukrainas. Tuhanded inimesed on hukkunud, sealhulgas süütud lapsed, noorukid, eakad. Kümned tuhanded on saanud haavata. Sajad tuhanded on jäänud koduta või kannatavad väljapääsmatus olukorras hirmu, külma, nälja ja janu ning tervisehädade all. Miljonid on sunnitud põgenikena kodust või ka kodumaalt lahkuma. Lahingutegevuses kaotavad elu oma maad kaitsvad mehed, aga ka need, kes on kurjuse käsilasteks saanud. Sõjategevuses on hävitatud kaunid linnad ja segi pööratud kevadkülvi ootavad põllud.
ÜRO Peaassamblee on Venemaa sõjategevuse Ukrainas hukka mõistnud. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatena ühineme selle hinnanguga. ÜRO inimõiguste nõukogu ülemvolinik on hoiatanud, et haiglate, lasteaedade, koolide ja muude ühiskondlike hoonete ning tavainimeste eluasemete lauspommitamised rikuvad rahvusvahelist õigust ja võivad kvalifitseeruda sõjakuritegudena. Algatatud on mitmed uurimised. Eesti suuremate kirikute juhtidena mõistame hukka humanitaarobjektide, sealhulgas kirikute pommitamise ja tsiviilisikute ohtu seadmise.
Tretjakovi galeriis Moskvas asub Aleksandr Ivanovi suurteos “Kristuse ilmumine rahvale”. See maal kujutab rahvale ilmunud kogu maailma Päästjat Issandat Jeesust Kristust, kellele Ristija Johannes osutab, kuulutades: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!” (Jh 1:29) Tema päästest osasaamine eeldab aga meeleparandust. Nii lihtinimestelt kui valitsejatelt. Eesti erinevate kirikute juhtidena ning naasma Kristuse käsu juurde armastada üksteist, paludes andestust kohutava ülekohtu pärast, mis on tehtud, ning heastama, mis võimalik.
Tol maalil kujutatud Ristija Johannese käest küsisid meeltparandanud inimesed: “Mis meil siis tuleb teha?” Neile vastab ta: “Kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti!” (Lk 3:10-11) Siin on juhised meile, kui tuhanded sõja eest pagenud inimesed on jõudnud Eestimaale. Meie kristlik kohus on olla nende kõrval ja jagada, mida nad vajavad.
Mõeldes meie rahva valusatele minevikukogemustele, oleme nägemas, millise armastusega on paljud asunud abistamistööle. Eesti kirikuid ja kogudusi ühendava üle-Eestilise kirikute võrgustikuna tahame anda oma parima, pakkudes praktilist abi, toitu, öömaja, kõigile, kes seda vajavad, sõltumata usutunnistusest. Samuti hingehoidu ja osaduskonda. Siiasaabuvatest Ukraina inimestest kuuluvad paljud meie sõsar- ja liikmeskirikutesse.
Kallid Eesti inimesed! Oleme rõõmustanud meie riigi iseseisvuse veretu taastamise pärast. Tunnistame, et see on suur Jumala arm. Meiegi vajame meeleparandust ja oma südamete pööramist Jumala poole kõige selle valguses, mis toimub Ukrainas. Isegi, kui me ei mõista, kuidas Jumal tegutseb, usaldame palves Tema kätte oma elu ja me maa. Just nii nagu seda tegid meie vanaemad ja vanaisad kõige kriitilisematel aegadel.
Mälestame sõjaohvreid ja palvetame jätkuvalt rahu saabumise pärast Ukrainasse.
Eesti Kirikute Nõukogu president, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku emeriitpeapiiskop Andres Põder
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni
Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan
Armeenia Apostliku Kiriku piiskop Balti riikides Vardan Navasardyan
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president, pastor Erki Tamm
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president, pastor Andres Ploompuu
Eesti Metodisti Kiriku superintendent, pastor Robert Tšerenkov
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
