Venemaa mõjud meie sisejulgeolekule tuleb kõrvaldada

Heiki Hepner, Riigikogu liige (Isamaa)

Ukraina on reaalses sõjas – riigis on Venemaa kuritegeliku rünnaku tõttu hukkunud tuhandeid inimesi ja sadu lapsi. Ülejäänud Euroopa on aga Venemaa propaganda ja inforünnakute all. Olukorras, kus Eesti tänavatel võib näha inimesi, kes kasutavad sümboolikat, mis õigustab Venemaa sõjategevust Ukrainas, tuleb astuda otsustavaid samme Eesti sisejulgeoleku tagamiseks ja Ukraina rahva toetamiseks.

Ühe olulise sammu on Eesti juba astunud. Isamaa algatas veebruaris eelnõu, mis nägi ette Venemaa Föderatsiooni sõjategevust õigustavate propagandakanalite keelustamise. Sellele järgnes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastav otsus. Nüüd tuleb astuda järgmised sammud: peatada tuleb Venemaa ja Valgevene kodanike relvaload, keelustada tuleb Venemaa sõjalise agressiivsusega seotud sümboolika ja tühistada elamisload inimestel, kes seda levitavad, ning Ukraina sõjapõgenike lastele tuleb tagada kvaliteetne eestikeelne haridus.

Meil ei ole tänastes oludes ühtegi põhjust tolereerida sümboleid, mille abil õigustatakse süütute ukrainlaste tapmist. Venemaa pikaajalise poliitika eesmärk on olnud eraldada venelased ühiskonnast, korrutades neile väärmüüte vabastavast impeeriumist ja „denatsifitseerimisest“ ning nende sõnumite abil süvendada konflikte Euroopa riikides.

Täna on selge aeg öelda, et mis liig, see liig. Siin ei ole pooltoone – on need, kes mõistavad hukka Ukraina-vastase agressiooni, ja on need, kes toetavad Putini režiimi propagandat.

Isamaa algatatud karistusseadustiku muudatustega keelustatakse sümboolika avalik kasutamine eesmärgiga avaldada toetust Vene Föderatsiooni sõjategevusele Ukrainas. Selle keelu rikkujale nähakse ette kriminaalkaristused.

Teist olulist seadusemuudatust võib pidada ennetavaks sammuks. Eestis on ligi 1300 Venemaa kodanikust relvaomanikku. Ma usun, et märkimisväärne osa neist inimestest ei plaani nende relvadega kunagi Eesti põhiseadusliku korra vastu astuda, kuid „roheliste mehikeste“ stsenaariumit ning võimalikke provokatsioone ei ole võimalik tänases julgeolekuolukorras välistada. Putini hullumeelset otsust rünnata iseseisvat Ukraina riiki ei osanud aasta eest peaaegu keegi ette näha ning seetõttu peame astuma samme võimalike ohtude ennetamiseks. Just seetõttu tuleb muuta relvaseadust ning nõuda, et Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikud peavad neile kuuluvad relvad võõrandama või andma hoiule Politsei- ja Piirivalveametile siseministri poolt kehtestatud korras.

Kolmas ja mitte vähemolulisem samm puudutab haridust. Mitmed meie venekeelsed poliitikud on aastaid kaitsnud kakskeelset ja isoleeritud vene kooli mudelit, mis loob Eestisse eraldi info- ja keeleväljad. Ühelt poolt on oluline, et siia saabuvatele Ukraina sõjapõgenike lastele tagataks turvaline eestikeelne ja eestimeelne hariduskeskkond.

Raplamaalastele võib tunduda nõue Ukraina lapsed eestikeelsesse kooli panna arusaamatu, sest juba enam kui paarkümmend aastat ei ole meil venekeelset kooli. Aga Tallinnas, Ida-Virumaal ja mõnes teiseski Eesti kandis see nii ei ole.

Samas näeme taas, kui oluline on astuda konkreetseid samme riigis eestikeelsele haridusele üleminekuks. Enam ei piisa ainult juttudest, kuidas koostatakse tegevuskavasid – aeg on näha ette konkreetsed rahalised vahendid eestikeelsele haridusele üleminekuks ja Putini mõjuvälja kõrvaldamiseks.

Sisejulgeolek on meie enda kätes ja siin ei ole põhjust vaadata NATO liitlaste otsa abi saamiseks. Kui jätame midagi tegemata, on põhjust ainult peeglisse vaadata. Ja sellisel tegevusetusel võivad olla korvamatud tagajärjed.