Nele Pernits, naiskodukaitsja
„Mis saab siis, kui elekter nädal aega ära on?“ pole ilmselt küsimus, millele vähegi tihedamalt asustatud kohas elav Eesti inimene varem kuigi sageli mõelnud oleks. Küll aga on maailmas toimuv pannud inimesed viimastel kuudel just hakkama saamise üle pead murdma.
„Kas ma saan hakkama, kui vett ei ole või kui ma oma kodust mitmeid päevi välja ei saa? Mida teha, kui tekib tulekahju, kuidas anda erinevate õnnetuste korral esmaabi ja kas minu kodu on turvaline? Kuhu ma lähen, kui on vaja evakueeruda, või mida ma sel juhul kaasa peaksin võtma,“ juurdlevad paljud. Kõigile neile ja veel väga paljudele küsimustele annab vastuse Naiskodukaitse loodud mobiilirakendus „Ole valmis!“, mis on saadaval lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles. Viimastel nädalatel on lisandunud ka juhised Ukraina põgenikele infoga, mis aitab neil Eestis hakkama saada.
Ootamatuste eest ei ole keegi meist kaitstud ning iial ei tea, kus oht varitseda võib. Naiskodukaitse on alati hea seisnud selle eest, et tema liikmed oleksid teadlikud ja oskajad ning ei kaotaks ohuolukorras pead. Naiskodukaitse liikmeid koolitatakse nii ohutushoiu kui ka esmaabi alal, lisaks on nii naiskodukaitsjatel endil kui ka kõigil tavakodanikel võimalus ootamatuks kriisiolukorraks või väiksemaks õnnetuseks valmis olla, laadides oma nutitelefoni mobiilirakenduse „Ole valmis!“. Rakenduse saab alla laadida kas Play poest, AppStore’ist või Huawei AppGallery’st ning seda saab kasutada ka siis, kui internetti juhtumisi pole.
Mobiilirakenduse teemad on jagatud neljaks. Esiteks leiab sealt väga palju juhiseid selle kohta, kuidas käituda erinevate ohuolukordade puhul ning kuidas anda endast parim, et välditavaid õnnetusi sinuga ja sinu kodus ei juhtuks. Näiteks on kergesti leitavad tule-, gaasi- ja veeohutusjuhised ning samuti õpetused, kuidas toimida, kui õnnetus on siiski juhtunud. Kui ilmateenistus annab tormihoiatuse, saab rakendusest üle vaadata, mida teha tormiks valmistudes ja tormi ajal, kuidas kaitsta ennast ja lähedasi.
On lihtne ja arusaadav, et välise ohu korral tuleb varjuda siseruumidesse, siseruumidest tuleneva ohu korral tuleb minna välja, kuid alati ei pruugi oht olla sulle vahetult tajutav. Mobiilirakendusest leiad näiteks soovituse varuda koju patareidel töötav raadio, et saaksid ohuteavituse kohta infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta. Kõige tõenäolisemalt saab kriisiolukordades vajalikku ametlikku infot rahvusringhäälingu kanalite vahendusel, näiteks Vikerraadiost.
Lisaks paljudele tegevusjuhistele on rakenduses ära toodud ka kõikvõimalikud telefoninumbrid, kust võib erinevatel puhkudel abi saada ning „Ole valmis!“ mobiilirakendus võimaldab neile numbritele helistada otse mobiilirakendusest, numbrit edasi kopeerimata. Tõsi, kõik need numbrid on ka väga paljudel erinevatel kodulehtedel olemas, aga kellel on siis kiirel ja äreval hetkel aega mööda kodulehti surfata ja otsida, kust vajaliku numbri kätte saab.
Mõtiskle, kas sina teadsid, et riigiinfo telefoninumber on 1247, et välisministeeriumi ööpäevaringse valvetelefoni number on +372 5301 9999, et koolipsühholoogide nõuandeliini number on 1226, et mürgistusinfo telefoninumber on 16662, et naiste tugiliini number on 1492, et lasteabi telefoninumber on 116111, et lastearsti nõuandeliini number on 1599, et perearsti ööpäevaringne nõuandeliini number on 1220 või et ohvriabi number on 116006. Ühes või teises olukorras vajaminevaid telefoninumbreid sisaldab mobiilirakendus veelgi.
Kolmas suur osa mobiilirakendusest koosneb erinevatest soovituslikest nimekirjadest, mis võiks kodus olemas olla näiteks selleks, et vähemalt nädal aega ilma kodust väljumata hakkama saada. Praegune kriis on näidanud, et koduste varude täiendamine võib olla kohati raskendatud või võimatu. Kas sina näiteks tead, mida ja kui palju võiks olla pere seitsme päeva toiduvarudes? Kus ja kuidas seda toitu säilitada? Mida võtta kaasa, kui olete sunnitud oma kodust evakueeruma? Mis kuulub ellujäämispakikesse ja millised n-ö päästevahendid võiks olla autos?
Oma mobiilirakenduses saad ära märkida, millised varud sul juba olemas on ning püüelda selle poole, et iga vajaliku asja juurde tekiks lõpuks linnuke. Ka seda, miks peaks kodus olema patareidel töötav raadio või hulk prügikotte ja teipi, saab rakendusest teada. Rakenduses soovitatakse näiteks hoida toitu kaetud anumates, elektrikatkestuse korral vältida külmiku sagedast avamist. Kas sina teadsid, et sügavkülmik hoiab külma 24-48 tundi ning mida tihedamalt on sügavkülmik täidetud, seda kauem aitab see toitu külmana hoida?
Neljanda osa mobiilirakendusest moodustab küberhügieeni alusõppe moodul, mida läbides saad paremad teadmised, kuidas ennast kaitsta küberruumist lähtuvate ohtude ja rünnakute eest. Mõtiskle näiteks, kas sina logid kontorist lahkudes end arvutist tööpäeva lõpus või lõunale minnes välja või üksnes lukustad arvuti.
Kuigi tundub, et mobiilirakendus juba annabki juhised kõikideks võimalikeks kriisiolukordadeks, arendatakse seda pidevalt edasi ning midagi kasulikku tekib rakendusse alatasa juurde.
Tänaseks päevaks on „Ole valmis!“ mobiilirakendus enam kui 68 000 nutiseadmes üle kogu Eesti. Sealjuures on oluline ka see, et 24 000 korda on rakendust alla laaditud pärast 24. veebruari sel aastal. Loomulikult on hea telefon välja võtta ja naiskodukaitsjate mobiilirakendus lahti teha siis, kui mõni ootamatu olukord käes on ja ei tea, mida teha. Aga veel parem on, kui sa tutvud sellega juba varem ning valmistad ennast ette kõigeks, mis juhtuda võib. Ole valmis!
Toon kokkuvõtlikult välja soovituslikud 7 päeva kodused varud:
– Joogivesi. Arvestama peab, et keskmiselt kulub joogivett iga pereliikme kohta vähemalt 2 liitrit ööpäevas. Osa joogiveest võib olla mineraalvesi, mis sisaldab organismile vajalikke mineraale.
– Konservid. Arvestama peab pere maitse-eelistusi, kuid varuda soovitatakse kala-, liha-, segu-, kaunviljakonserve.
– Pakisupid, püreepulbrid. Neid on kerge valmistada. Varuda tasub neid tooteid, mida pere kindlasti sööb.
– Pudruhelbed. Need on kergesti valmistatavad. Eelistada tasub kuivaineid, mille säilivuskuupäev ei ole varasem kui kuue kuu pärast.
– Purgitoidud. Valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga. Soovitatav on varuda sellised road, mis on tarbitavad nii kuumutatult kui ka kuumutamata.
– Kuivikud. Näiteks näkileib, riisileib, konservleib.
– Küpsised. Võimalikult neutraalse maitsega.
– Midagi magusat. Näiteks magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim.
– Seep.
– Desinfitseerimisvahend.
– Tualettpaber.
– Majapidamispaber.
– Niisked salvrätikud.
– Suured prügikotid.
– Personaalsed hügieenitarbed. Näiteks habemeajamisvahendid, hügieenisidemed, tampoonid vms.
– Vajalikud ravimid.
– Toit lemmikloomadele.
Kõikide varude puhul tasub jälgida säilivuskuupäevi ja arvestada pere maitse-eelistusi.
