Tervise Arengu Instituut on kuulutanud aprilli südamekuuks ja sel puhul on korraldatud erinevaid tervise ja liikumisega seotud sündmusi. Rapla kultuurikeskuses oli 24. aprillil südamepäev „Teeme üheskoos südamele pai”, kus räägiti südamest, tehti nalja ja joogat, pandi südamealased teadmised proovile ja päeva lõpetas meeleolukas kontsert.
Päeva avas süda isiklikult, milleks oli kehastunud Krista Mustonen. Pärast väikest muusikalist etteastet sõnas ta, et on südamepäeval kohal koputamaks kõikide südametunnistusele, et me hoiaks iseennast ja oma südant. Südame hoidmise esimene samm on tänulikkus ja pai saab südamele teha asjadega, mis teevad meid õnnelikuks. Mustonen andis ka väikesed nipid, millist värvi millises olukorras eelistada, kuna iga värv, mida me näeme, mõjutab ka meie südant. Kui meel on kurb, tasub vaadata rohelist värvi, kurguvalu puhul kanda türkiissinist salli ja kui on tunne, et jalad külmetavad ja haigus hakkab ligi hiilima, siis punaseid sokke. Südame äratamiseks aga tehti läbi väike võimlemine.
Esialgu pidi südame tervisest tulema rääkima kardioloog Rein Vahisalu, kuid kõik me oleme inimesed, ettearvamatuid olukordi tuleb ikka ette, nii et teda asendas perearst Maret Tamme, kes andis nõuandeid, kuidas teha südamele pai. Kõik algab peast, nii et mõtlemisega ja oma ellu nalja ja naeru toomisega saab juba palju ära teha. Kuna südamepäeval olid enamasti kohal eakad, küsiti perearsti käest palju ravimite ja vererõhu kohta. Tamme pani kohalolnutele südamele kindlasti jälgida, et joodaks piisavalt vett. Tihtipeale on just eakad need, kes unustavad veejoomise ära ja siis imestavad, miks neil on kehv olla. Oluline on ka hingamine. Seda saab inimene ise kontrollida ja kui hingamine on korras, mõjub see ka südamele hästi. „Mõelge häid mõtteid ja minge metsa,” sõnas Tamme lõpetuseks.
Naeruterapeut Helje Kasearu tutvustas erinevaid harjutusi, mille abil naer endas üles leida. Selleks, et naerda, ei pea põhjust olema. Beebid ka naeravad enne, kui rääkima hakkavad. Naer on aga tervisele hea, pannes sügavalt hingama, tekitab õnnehormoone, toob hea tuju ja kuna naer tuleb kõhust, masseerib see ka siseorganeid. Kasearu rääkis, et me oleme harjunud mõttemalliga, et kui oled tõsine ja konkreetne, siis järelikult oled tark ja sind tuleb austada. Inimesed aga tahavad enda ümber keskkonda, kus on rõõm ja kergus. Naer on nakkav, ühendab meeskonda ja naer muudab inimese kergemaks, tõstab justkui taevasse. Tõsine ja morn olek surub su aga nagu vastu maad.
Kasearu sõnas ka, et meie meel on selline, mis pidevalt tahab kas minevikku minna ja mingit prügi sealt välja tuua, või tulevikus olla ja muretseda, kuid naermine on tegevus, mille ajal millelegi muule mõelda ei saa, mille ajal oled olevikus, siin ja praegu.
Oma tervise ja südame heaolu jaoks on vaja ka oma aju eest hoolt kanda, nii et enne väikest lõunasööki viidi läbi ajugümnastika ehk südamepäeva viktoriin. Kokku oli kümme küsimust ja osaleti laudkondade kaupa. Näiteks küsiti, milline on inimese venoosne veri (punane ja vedel), kui suur on sinivaala süda (autosuurune) ja mitu tiiru saab inimeses leiduvate veresoontega ümber maakera teha (2,5 tiiru). Kõiki õigeid vastuseid ei saanud ükski laudkond, üks-kaks olid ikka valed. Kõige enam eksiti küsimusega, kus tuli ära tunda, mis on pildil, ja tuleb välja, et raffaello ja valge verelible on äravahetamiseni sarnased. Tublim laudkond, kes sai 9 õiget vastust, sai aga auhinnaks puuviljakorvi.
Aprilli alguses alustati südamepäeva korraldaja Helgi Randla eestvedamisel ka kõnnigrupiga „Tule minuga kõndima“. Kohtuti kolmel korral ja kõik, kes ajavahemikus 1.-24. aprillini kõndimas käisid, said südamepäeval oma kõnnikilomeetrite info kirja panna ja osalesid sellega loosimises. Tegelikult olid aga kõik võitjad, kuna liikumine teeb tervisele head.
Rahva pani liikuma südamejooga joogaõpetaja ja -terapeut Kadrin Karro-Tagapere, kuid selle liikumise jaoks polnud vaja toolilt tõusta. Lihtsalt tuli vaadata, et toolijooga jaoks oleks kätel ja jalgadel ruumi liikuda. Karro-Tagapere eesmärk on õpetades inimestele selgeks teha, miks ta midagi teeb, nii et iga liigutuse juurde käis selgitus, miks ja kuidas see kehale mõjub. Oma õpetuses on ta kokku liitnud mitu lähenemist: anatoomia, joogalikud põhimõtted ja ka natukene hiina meditsiini, mis põhineb meridiaanidel ja energiakanalitel asuvatel akupunktuuri punktidel. Südamepäeval keskenduti ennekõike rindkere ja südame piirkonnale.
Pärast tunnist toolijoogat pandi päevale punkt Männiste perebändi kontserdiga.
Südamepäeva fookuses olid naer ja jooga
0 Kommentaari



