Alates maist käivitub Eestis vaktsiinikindlustus ning vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel tekib võimalus taotleda hüvitist. Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on toetada tervisekahju saanud inimesi ning tõsta seeläbi ka inimeste usaldust vaktsineerimise vastu.
„Eestis kasutatavate ravimite kvaliteet ja ohutus on väga kõrge – vaktsineerimise järgseid tervisekahjustusi esineb haruharva. Vaktsiinikindlustuse loomisega soovime anda inimestele kindlustunde vaktsineerimise otsuse tegemisel ning toetada inimesi, kui vaktsineerimise tõttu on siiski tekkinud neli kuud või kauem kestnud tervisekahju. Soovime nii ühtlasi julgustada inimesi vaktsineerimise kasuks otsustama ja seeläbi nii ennast kui ka teisi raske haigestumise eest kaitsma,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Hüvitist makstakse, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud või kui inimene sureb ning tegemist on vähemalt tõenäolise seosega tervisekahju ja vaktsineerimise vahel. Tervisehäire peab olema arsti poolt dokumenteeritud.
Haigekassa finantsosakonna juhi Riho Peeki sõnul on taotlust koos vajalike dokumentidega võimalik esitada e-kirja teel, paberkandjal või patsiendiportaali www.digilugu.ee kaudu. Et enda jaoks sobiv taotlusviis leida, tuleks esmalt haigekassa kodulehel täita lühike küsimustik. „Pärast taotluse esitamist hindab haigekassa esmalt, kas taotlus vastab tingimustele ning edastab selle siis ravimiametile, kes hindab, kas tekkinud tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on seos. Taotluse menetlemine võib kokku kesta kuni 150 päeva,” selgitas ta.
Rasked tervisekahjustused on jagatud viide kategooriasse, millest igaühel on fikseeritud kindel kindlustushüvitis: 1) mõõduka raskusega raske tervisekahjustuse korral 2000 eurot; 2) keskmise raskusega raske tervisekahjustuse korral 10 000 eurot; 3) raske tervisekahjustuse korral 25 000 eurot; 4) väga raske tervisekahjustuse korral 50 000 eurot; 5) üliraske tervisekahjustuse või surma korral 100 000 eurot.
Ravimiamet kogub ravimite ja vaktsiinide kasutamisel tekkinud reaktsioonide kohta infot, et tuvastada turustamise ajal uusi kõrvaltoimeid. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla sõnul on COVID-19 vaktsiinide järel tekkinud reaktsioonide kohta saadetud tänaseks Ravimiametile pisut üle 7000 teatise, sealhulgas ligi 900 vaktsiini ebaefektiivsuse juhtumi kohta. See teeb 0,35% kõigist süstitud vaktsiiniannustest. „Tõsiseid reaktsioone on kirjeldatud 363 teatises ehk 0,018% vaktsiiniannustest ning Ravimiameti hinnangul on nendest 75 reaktsiooni puhul seos vaktsiiniga võimalik. Enamusel neist juhtudest on kirjeldatud ravimiteabes kirjas olevaid kõrvaltoimeid,” ütles Maia Uusküla.
Uusküla sõnul ei kvalifitseeruks kõik nendest 75 tõsisest juhust hüvitamisele, sest kriteeriumid reaktsiooni tõsiduse ja vaktsiinikahju raskusastme hindamisel on erinevad. „Kõigil juhtudel ei ole reaktsioon kestnud neli kuud. Näiteks ravi vajanud allergilised reaktsioonid, millest on teatatud enam kui 30 korral või lühiajalist haiglaravi vajanud oksendamine, millest on teada antud 7 korral. Samuti ei kvalifitseeruks juhtumid, mille puhul reaktsioon ei ole tingitud vaktsiinist, vaid süsteprotseduuri tüsistusest,” selgitas Maia Uusküla. Ta rõhutas, et vaktsiinide ohutusprofiil on hea ning ka Eesti kogemus näitab, et vaktsineerimise järel tekivad valdavalt teabelehes kirjas olevad kerged reaktsioonid, mis mööduvad paari päevaga.
2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.
Täpsem info vaktsiinikindlustuse kohta haigekassa kodulehel: www.haigekassa.ee/vaktsiinikindlustus