31.6 C
Rapla
Pühapäev, 26 juuni 2022
spot_img

Kui palju on Rapla maakond sõjapõgenikke vastu võtnud?

Venemaa sissetungist Ukrainasse on möödas juba rohkem kui kaks kuud. Loetud päevad pärast 24. veebruari jõudsid esimesed Ukraina sõjapõgenikud Eestisse ning ka Rapla maakonda. Mis seis on põgenikega nüüd?
Raplamaa Sõnumid võttis ühendust nelja kohaliku omavalitsusega ning uuris, kui palju on nad tänaseks põgenikke vastu võtnud ning kuhu nad elama on paigutatud. Lihtne arvutus näitab, et Rapla maakond on ametlikult vastu võtnud 464 põgenikku.

Kohila valla arendusnõunik Herkki Olo ütles, et põgenike teema on neil aktuaalne. “Põgenike majutamine põhineb meil vabatahtlikkusel, vallal endal ei ole peaaegu üldse majutuskohti pakkuda. Paljud inimesed on läinud sugulaste ja tuttavate juurde ja neid saabub üsna pidevalt juurde, seetõttu olukord muutub pidevalt. Saabunute nimekirjas on 77 inimest – 20 lasteaiaealist last, 17 kooliealist, 30 perekonda,” rääkis Olo. Ta lisas, et inimesed on erinevates majutuskohtades, peamiselt kodudes.
Enamik põgenikke elab Kohila alevis, ligikaudu 15 on Adilas ja neid on ka mujal vallas. Selle kõige organiseerimiseks on Kohila vald teinud koostööd Pagulasabiga, kes vahendab nii majutuse pakkujate kui ka soovijate infot. “Majutusi on vahendatud sugulaste, tuttavate, tööandjate, Pagulasabi ja vallavalitsuse poolt. Tänuväärselt on vallas olnud seni mitukümmend vabatahtlikku kodu, millest osa on veel saadaval,” ütles Olo.
Ent kui palju oleks veel võimalik põgenikke Kohila valda majutada? Olo ütles, et see piir on kätte jõudmas. Kuigi vabade majutuskohtade mõttes tema sõnul veel natukene ruumi on, ei ole koolides ja lasteaedades praktiliselt enam vabu kohti. Loogiline ja arusaadav on see, et enim on põgenikud soovinud asuda elama Kohila alevikku, kus töökohad, kool, lasteaed ning kaubandus on kõige lähemal. “Seetõttu on praegu jätkuvalt oodatud Pagulasabile ja vallavalitsusele endast teada andma vabatahtlikud kodud eeskätt Kohila alevis, aga ka mujal,” ütles Olo.
Kehtna vald on alates veebruarist võtnud vastu 74 sõjapõgenikku. Neist 24 on paigutatud elama Kehtna kutsehariduskeskuse õpilaskodusse. Ülejäänud on paigutatud üürikorteritesse Kehtnas, Järvakandis, Eidaperes ja Inglistel. Lapsed on suunatud kooli ja lasteaeda. Kehtna vallavanem Tanel Viks ütles, et enamik täiskasvanutest on leidnud endale juba ka töökoha. Kuid Viks lisas, et rohkem neil põgenike vastuvõtmiseks võimekust ei ole. “Arvestades seda, et küsimust tuleks vaadata kompleksselt (töökoht, lasteaed, kool), on Kehtna piir põgenike osas tänaseks käes,” ütles vallavanem.
Rapla valla meediaspetsialist Katrin Kruusimägi edastas, et Lasteaia tänava nn Ukraina majas elab 22 täiskasvanut ja 17 last. Tegemist on Rapla keskraamatukogu vastas asuva endise perearstikeskuse hoonega. Kruusimägi ütles, et praeguse seisuga on seal veel vabu tube. Lisaks elavad kaks täiskasvanut ja kaks last veel ühiselamus.
Kõige rohkem põgenikke on Raplamaa valdadest vastu võtnud Märjamaa. Sinna on alates veebruarist jõudnud 117 sõjapõgenikku (40 peret). Märjamaa valla sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska ütles, et valdavalt on nad majutatud erapindadele. Kaks perekonda on praegu ka sotsiaalkorteris.
Kui need arvud kokku lüüa, selgub, et neli Raplamaa valda on ametlikult vastu võtnud 464 põgenikku. Tegemist on siiski tingliku arvuga, sest pilt võib muutuda iga päev. Samuti ei ole selle sisse arvestatud neid, kes on tulnud Eestisse elama omal käel või sugulaste juurde ning ei ole endast kohalikus omavalitsuses märku andnud.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised