Eksliibrisenäitus kollektsionäärilt tänutäheks kunstnikule

4. mail avati Kohila raamatukogus näitus “Lembit Lõhmus 75. Graafikavirtuoos”. Kahes ruumis, näitusesaalis ja vitriinides on eksponeeritud valik Lembit Lõhmuse loodud eksliibriseid ja vabagraafikat ning eksliibristega seotud trükiseid Andres Aruoja erakogust.
Näituse avamisel rääkis Aruoja, et tema esimene kokkupuude eksliibristega leidis aset kooliajal, kuid sel ajal ümbruskonnas kunstnikke ega eksliibrisekogujaid ei olnud ning sinna see jäi, kuni järgmise kokkupuuteni täiskasvanueas. Siis sattus tema töökaaslaseks fanaatiline eksliibriste kollektsionäär, tänu kellele jõudis Aruoja Tallinna eksliibrise klubisse, kus prominentsete kunstnike seas oli ka Lembit Lõhmus. Nii tutvus Aruoja 35 aastat tagasi Lõhmusega ja alustas tema käe all põnevat teekonda eksliibriste maailma.
„Ma saan lugeda Lembitut oma mentoriks sel teel, ta ei pidanud paljuks kutsuda mind oma koju ja näidata seda, kuidas eksliibrised sünnivad, ning rääkida sellest maailmast, ühesõnaga – harida mind. Selle näituse pühendan tänutäheks Lembitule ja tema juubeli auks,” sõnas Aruoja.
Lõhmus tänas omakorda Aruoja ja ka raamatukogu, kinkides Aruojale ühe digitehnikas valminud eksliibrise ja raamatukogule oma viimase raamatu „Lembit Lõhmus. 70 vasegravüüri. 70 copper engravings“, mille ta oma 70. sünnipäevaks valmis sai. Ta lisas, et see raamat on paljud imestama pannud, just oma erilise ja tipptasemel trükikvaliteedi pärast, mis laseb Lõhmuse tööde peensustel ja detailidel välja tulla.
Lühidalt rääkis Lõhmus ka sellest, kuidas ta ise eksliibrisemaailma sattus. Esimene kokkupuude oli juba kooliajal ja erinevalt paljudest teistest huvi eksliibriste, kunsti ning graafika vastu säilis, pannes teda oma teise huvi, ajaloo asemel valima õpingud Tartu kunstikoolis, puidu kunstilise kujundamise erialal. Oma esimese eksliibrise valmistas ta 1982. aastal linoollõikes. Lõhmus tunnistas, et mida aasta edasi, seda hullemaks huvi eksliibriste tegemise vastu läks ja kui tehtud tööd kokku lugeda, saab neid peaaegu 600 ligi, pluss väikegraafikat puu-, vase- ja terasegravüüris.
Postmarke on ta loonud üle 200 ja nende hulgas on ka kaks sellist, mis valitud maailma kümne kaunima postmargi hulka. Lõhmuse loominguga on aga enamik meist tuttav, seda tegelikult ise teadmata. Nimelt on tema kujundatud Eesti kontuuridega euromündid.
Eksliibristest rääkides sõnas Lõhmus, et enamik neist on ikka tellija soovide järgi tehtud, vähesed lähevad ka kingiks. Kollektsionääridele jäi ta silma 1980-ndatel, kui infot kunstnike kohta saadi kataloogidest. Vaikselt hakkasid kirja teel tulema tellimused. Kirja teel tulid ka kutsed konkurssidele. Enda puuduseks peab Lõhmus keeleoskust – koolis oli tal võõrkeel saksa keel ja selles suhtleb ta iga nädal, kuid inglise keeles on nõrk. Õnneks aitab selle puhul tänapäeval internet.
Pärast näitusel nähtud ülipeeneid ja detailseid töid ei ole imestada, et Lõhmust nimetatakse graafikavirtuoosiks. Tööde hulgas paistavad erilise ilu ja peenusega silma naisaktid ja Lõhmus lisas, et muude tööde kõrval on tal praegugi viis akti pooleli, kaks tellitud Jaapanisse ja kolm Saksamaale. Lõhmus lubas, et senikaua kui on tellimusi, ta kunstiga tegeleb. Kuid kuna graveerimine on aeganõudev töö, valib ta tellimusi, mis on talle endale kasulikumad ja pakuvad isiklikku huvi.
Olles küll kaduvate oskuste (puu-, teras- ja vasegravüür) tõeline meister, on ta töövahendiks ka arvuti. Aruoja meenutas, et kunagi olevat Lõhmus tema juures arvuti kohta öelnud, et see ei ole tema teema, kuid uuema aja tehnikal, digigraafikal on koht loomingus täiesti olemas.
Näitus jääb avatuks 20. juunini.